Lehar Kütt.

FOTO: MKM

Riigikogu tõmbas möödunud nädalal joone alla Eesti Arengufondi tegevusele. Kui hinnata kümme aastat tagasi loodud organisatsiooni kasu, saab fondi investeerimistegevuse tulemusi vaid kiita, kirjutab KredExi juht Lehar Kütt.

Fondi tütarettevõttena loodi SmartCap, mis aitas ligi kümneaastase tegevusaja jooksul kasvatada rahvusvahelise ambitsiooniga Eesti idufirmasid. Skype pole jäänud ainsaks Eesti iduettevõtluse edulooks. Portfelliettevõtte GrabCAD müük tõestas, et Skype'i edu on võimalik korrata. Union Square Ventures'i ja LocalGlobe'i esimene investeering siin piirkonnas tuli Jobbaticali, mille esimeste investorite seas oli ka SmartCap. SmartCapi tuules said käed valgeks ka mitmed teised Eesti investorid, mis võimaldas panna aluse kodumaisele riskikapitali turule.

Tundub liiga hea, et olla tõsi? Siiski mitte. Arengufond pole suutnud olla ettevõtetele ja kaasinvestoritele nii hea partner, kui oleks tahtnud – aega, tähelepanu ja inimesi on olnud vähe ning juhtimismudelit on korduvalt muudetud. Sellest tulenevalt on otsustatud Arengufondi tegevus ümber korraldada. Tulevikus ei palka riik avaliku sektori organisatsiooni fondihaldureid, vaid korraldab konkursi, kus riiklikke investeeringuid ambitsioonikatesse ja globaalse konkurentsivõimega kasvuettevõtetesse hakkab haldama parim tiim, mis on värvatud erasektorist.

Riik sekkub, kui turg ei toimi

Arengufondi asutamisele eelnenud ajal võis otsida tikutulega taga investoreid, kes oleks asutajate, sõprade ja sugulaste kõrval valmis idufirmadesse raha paigutama. Aastatel 2008 – 2016 on Arengufondi ja SmartCapi (st maksumaksja raha) investeeringud moodustanud Eesti start-up-investeeringute kogumahust arvestatava summa, samuti on turg tervikuna jõudmas järgmisesse faasi. Loodud on nii Eesti Era-ja Riskikapitali Assotsiatsioon kui Eesti Äriinglite Ühendus EstBAN. Euroopas tuntakse Eestit kui maad, kus on enim start-up investeeringuid per capita.

Turul esineb endiselt tõrkeid, ent võrreldes 2008. aastaga on need muutunud. Riik ei pea enam ise ettevõtetesse investeerima, vaid aitama kaasa erafondivalitsejate võimekuse kasvatamisele. Fondijuhil peavad olema rahvusvahelised teadmised ja kogemused, et leida investeerimiseks sobivad ettevõtted ning toetada nende läbilööki turul. Kõik investeeringud ei õnnestu. Fondijuhi ülesanne on saavutada fondis tervikuna kasumlikkus, mis võimaldab teenida tulu nii investoritele kui fondijuhile. Fondi heaperemehelikuks juhtimiseks ei piisa ühest isikust. Fondi juhib meeskond, kes peab fondi eluea jooksul suutma asjalikult toimetada, kaotamata ühist tegutsemisvõimet ka keerukates olukordades. Siinjuures pole riigi rolliks fondijuhtidega konkureerida, vaid aidata hea potentsiaaliga fondijuhtidel areneda erainvestoritele sobivateks partneriteks.

 

Erasektori test

Arengufondi investeeringutega töötanud inimesed on saanud võimaluse näha ja kogeda riskikapitalisti võlusid ja valusid. Turu arenedes pole riiklikud otseinvesteeringud konkurentsivõimelised ning riik ei peaks korraldama investeerimistegevust ise, kui turul leidub selleks erasektori pakkuja. Neil põhjustel kuulutatakse 17. augustil välja Arengufondi ja SmartCapi portfelli haldamiseks erafondivalitseja konkurss.

Konkursi eesmärk on leida erafondivalitseja Arengufondi ja SmartCapi portfellide jaoks. Konkursi kaudu ei müüda ettevõtteid ega erastata SmartCapi, mõtteliselt eraldatavaid portfelle ega tehta midagi neljandat. Kindlustamaks, et erafondivalitseja huvid kattuksid avaliku sektori kui investori huvidega, peab erafondivalitseja fondi ka omapoolset erakapitali investeerima. Konkurss lõpeb edukalt, kui 2017. aastast valitseb Arengufondi ja SmartCapi tänaseid otseinvesteeringuid erasektori meeskond.

 

Välistame huvide konflikti

Konkurss tuleb läbipaistev ning kõigil osapooltel on võimalus võrdsetel tingimustel osaleda. Osalemise välistab vaid huvide konflikt ehk konkursi ettevalmistamise või selle suhtes otsuste tegemisega seotud isikud osalema ei pääse. Samuti võivad olla huvide konfliktis isikud, kel on portfelli suhtes sellised huvid, mis ei ühti riigi kui investori omadega.

Arengufondi ja SmartCapi endised ja tänased investeeringute juhid saavad samuti võimaluse osaleda. On selge, et praegu võib neil olla portfelli kohta rohkem infot kui välistel osapooltel, kuid protsess on kavandatud kujundada selliselt, et olulise info osas pannakse kõik pakkujad võrdsesse positsiooni. Konkurss on jagatud kahte etappi, kus esimeses etapis kvalifitseeritakse sobivad pakkujad ning teises faasis antakse neile portfelli kohta maksimaalselt täiendavat infot, mis võimaldab koostada võrreldavad pakkumised.

Muutused on alati hirmutavad – mis siis saab, kui uus on hullem kui tänane tiim? Mis saab siis, kui investeeringuid tehakse tulevikus halvemal viisil kui seni? Selleks palkasime konkursi läbi viima Euroopa Investeerimispanga, kellel on fondivalitsejate leidmisel pikaajaline kogemus. Usume, et nad teevad parima valiku, mistõttu saab fondi valitsemine vähemalt sama hea kui seni või parem.

Investeerimisvaldkonnas ei loe lühiajalised tulemused. Nii uue eratiimi, portfelliettevõtete kui ka kaasinvestorite huvid peaksid olema samasuunalised – teenida teostatud investeeringult võimalikult suurt tulu. Sellest eesmärgist lähtub ka eratiimi tulemustasu.

Ümberkorraldusi tehes ja turuosalistega kohtudes on kuulda nurinat Arengufondi vetoõiguste üle. Era- ja riskikapitaliturul on tavapärane, et portfelliettevõtete põhikirjades ja osanike lepingutes sätestatakse finantsinvestoritele eriõigused. Kuna riskikapitaliinvestorid on vähemusosanikud, siis ainuüksi seadustest tulenevatest (ja osaluse suurusele vastavatest) õigustest investeeringu kaitseks ei piisa. Enamik portfelliettevõtjatest on kaasinvestoritel, kes on investeerinud Arengufondiga võrreldavas mahus ja võrreldavas positsioonis, samasugused eriõigused. Need õigused on antud riigile kui finantsinvestorile ning tulevikus hakkab neid eraõigusi riigi nimel teostama eratiim. On olnud kuulda arvamusi, justkui erafondivalitseja võiks hakata tulevikus lähtuma mingist oma huvist eriõiguste teostamisel. See ei ole kindlasti nii – erafondivalitseja lähtub investeeringute edasisel haldamisel samadest kaalutlustest, millest on seni lähtunud Arengufond.

Ümberkorralduste tulemusel sõlmivad Arengufond ja SmartCap erafondivalitsejaga pikaajalise ja põhjaliku lepingu, mida ei saa mõjutada poliitilised tõmbetuuled või võimalikud reformid riigisektoris. Portfelliettevõtjad ja kaasinvestorid saavad hea partneri ning tibusid loetakse hiljemalt seitsme aasta pärast – siis saame anda vastuse küsimusele: kui edukad on olnud Eesti riigi otseinvesteeringud kasvuettevõtetesse.

Teeme sügava kummarduse kõigile, kes Arengufondi tema algusaastatel käima jooksid. Eesti riskikapitali turg on tegemas järgmist sammu, kuid Arengufondi ega SmartCapi eelneva tegevuseta poleks seda sammu võimalik astuda.