/nginx/o/2011/10/04/778532t1hec1a.jpg)
Samal ajal kui enamik eestlasi istub ümber jaanilõkke ja õhtu suurimaks mureks on, kust leida selge grupijuht, närivad pankurid, investorid ja poliitikud üle kogu maailma ootusärevuses küüsi – milline saab olema Brexiti referendumi tulemus ja kuidas sellele reageerivad finantsturud, kirjutab Pricewaterhouse Coopers Eesti juht Ago Vilu.
Kuigi viimased küsitlused näitavad Brexiti pooldajatele kerget edumaad, oleks ekslik arvata, nagu oleks nende võimaliku võidu korral jaanipäeva hommikul Euroopa Liidus (EL) üks liikmesriik vähem. Lahkumisprotsess võib võtta erinevatel hinnangutel 5–10 aastat ja kellelgi ei ole praegu selget ettekujutust, milline võiks olla lõpptulemus. Nii nagu Eesti ei saa valida oma naabreid, ei ole ka Suurbritannial võimalik ennast Brexiti tulemusel Euroopast miiligi võrra kaugemale nihutada. Seotus Euroopa ja ELiga jääb, küsimus on ainult integratsiooni tasemes.
Spekuleeritud on mitmesuguste võimalike tulevikustsenaariumite üle. Kõige lähedasemad suhted ELiga jätkuksid juhul, kui Suurbritannia lahkuks küll EList, kuid jääks edasi Euroopa Majanduspiirkonna (European Economic Area, EEA) liikmeks, nii nagu on seda lisaks ELi liikmesriikidele Norra, Island ja Liechtenstein. See tähendaks Briti ettevõtetele jätkuvat juurdepääsu ELi ühtsele turule, aga samas ka seda, et Suurbritannia peaks endiselt rakendama suurt osa ELi regulatsioonist, omamata ise sealjuures võimalust seda kujundada.
Samuti oleks Suurbritannia «Norra stsenaariumi» korral sunnitud jätkuvalt lubama tööjõu vaba liikumist ja tegema sissemakseid ELi eelarvesse. Ehk kõik põhilised eesmärgid, millele Brexiti pooldajad on rõhunud (vabanemine Euroopa bürokraatlikest seadustest, immigratsiooni tõkestamine ja ELi rahalise toetamise lõpetamine), jääksid saavutamata.