Tiina Kangro: kuidas uputada probleeme

Tiina Kangro. Foto: Peeter Langovitš/ Postimees

Järjest enam on me riigis saanud kombeks suunata ebameeldivad probleemid lahenduste otsimiseks töögruppidesse, kus seejärel saab mängida demokraatiat ja kaasamist. Teisisõnu saab sel moel ajada asjad nii segaseks, et hiljem ei saa enam keegi sotti, kes mida ja miks otsustas, kirjutab ajakirjanik Tiina Kangro.

Paar aastat tagasi juhtusin kuulama Eestisse esinema tulnud üleilmse kuulsusega innovatsiooniguru avalikku loengut. Vaheajal paari teise kuulajaga temaga vestlusringi sattudes kerkis üles välismaalastele sageli esitatav küsimus: kuidas siis Eesti asi tundub? «Kõik on tore, aga teil on liiga palju jutumehi,» vastas guru.

Üle-eelmisel nädalal võttis valitsus vastu otsuse luua riigikantselei juurde järjekordne rakkerühm – sedakorda siis teaduse rahastamise teemale lahenduse leidmiseks. Riigikontrolör Alar Karis, kes nõupidamisel osales, lausus selle peale kuldsed sõnad kogu Eesti jaoks: inimesed, kes asja tunnevad, võiksid vajalikud lahendused kirja panna ühe nädalavahetusega, kuna praegugi on olemas piisavalt analüüse ja raporteid, mille põhjal otsuseid vastu võtta.