/nginx/o/2016/06/14/5510421t1hb152.jpg)
UEFA Euro 2016 avavile kõlas reedel, 10. juunil, kui võõrustajariik Prantsusmaa mängis Rumeenia vastu avamängu. Algas kuupikkune Euroopa jalgpalliüritus, mis toimub iga nelja aasta järel ja on toonud meieni ootamatuid tulemusi: võidukarika on tõstnud ka mõned vähepopulaarsemad meeskonnad – nende hulgas 1992. aastal Taani ja 2004. aastal Kreeka, kirjutab Stirlingi ülikooli spordiökonoomika õppejõud Nicolas Scelles veebiväljaandes The Conversation.
Lisaks faktile, et selle aasta turniir toimub kõrvuti Briti ELi referendumi ja sotsiaalsete pööretega Prantsusmaal, on oluliseks huvitavaks teguriks ka formaadimuutus. Esimest korda osalevad turniiril 24 riiki.
Turniir sai alguse 1960. aastal, võõrustatud Prantsusmaa poolt. Siis olid osalejateks vaid neli riiki – Prantsusmaa, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Nõukogude Liit, kes tuli ka võitjaks. Turniir laienes kaheksa meeskonnani 1980. aastal ja 16 meeskonnani 1996. aastal.
Sarnaselt varasemate meistrivõistlustega on ka Euro 2016 turniiril alagruppide voor nelja meeskonnaga igas alagrupis – erinevus seisneb nüüd aga selles, et alagruppe on nelja asemel kuus. Parimad 16 meeskonda läbivad enne finaali väljalangemiste voorus kolm võistlusringi.
Loogika meistrivõistluste laiendamise taga oli julgustada Euroopa jalgpalli arengut, andes paremaid võimalusi UEFA suurvõistlustel osalemiseks ka väiksematele riikidele. See on kindlasti saavutatud, kuna võistlustulle astusid ka näiteks Wales, Põhja-Iirimaa, Island ja Albaania.
/nginx/o/2016/06/14/5510413t1hcefe.jpg)
Esmapilgul võib suurem meeskondade arv paista kahjulik sellele, et Euro 2016 finaalmängud oleksid suure konkurentsiga. Eeldaksime ju, et kohtadel 17-24 olevad meeskonnad on nõrgemad kui kohtalele 1-16 paigutujad. Kvalifikatsioonivooru mõningad tulemused annavad aga märku, et see ei ole nii. 38. kohal olev Island surus Hollandi play-off-mängule tšehhidele vastu, milles nad alla jäid.
Põhja-Iirimaa (39) ja Wales (34) suutsid sama teha vastavalt Kreekale (7) ning Bosnia ja Hertsegoviinale (9). Maailmameistrivõistlustel võitnud Saksamaa oli kvalifikatsioonimängudes hädas Iirimaa (19) ja Poolaga (28) ning võitis Šotimaa (31) vastu kahes mängus vaid ühe väravaga.
Suurem arv võistlevaid riike tähendab ka väiksemat mõttetute mängude arvu, kuigi ka seda ei pruugi kohe näha olla. Päeva lõpuks oli alles rohkem meeskondi, kes oleksid võinud kvalifitseeruda, surudes alla endise UEFA presidendi Michel Platini hirmud, et kvalifikatsioonimängud on igavad.
Mõttetute mängude vähendamist kavatseb UEFA ka peale Euro 2016 võistlusi tõsiselt võtta. 2018. aastaks vähendatakse sõpruskohtumiste arvu, mis asendatakse uue võistlusega Nations League (Rahvaste Liiga). Sellel võistlusel saab olema neli hierarhilist liigat – parimad 12 võistkonda Liigas A, 13-24 Liigas B jne. Selline järjestus annab väiksematele riikidele võimaluse kvalifitseeruda Euro 2020 võistlustele, sest iga liiga võitjariik kvalifitseeruks.
/nginx/o/2016/06/14/5510417t1h2b29.jpg)
Sarnased jalgpalliklubide mängudega saavad toimuma ka edendamised ja ümberpaigutamised. Need on aga tulevikuteemad.
Praegusel turniiril on Saksamaa ja Hispaania ees favoriitideks minu kodumaine Prantsusmaa meeskond. Neid ei eelista mitte ainult kihlvedude vahendajad, vaid ka tõenäosusi arvutanud investeerimispank Goldman Sachs. Kui Prantsusmaa võidab, saab ta kolmandat korda Euroopa meistri tiitlikarikat tõstes nimetatud kahe riigiga võrdseks. Viimati võitis Prantsusmaa Euro 2000 mängud, alistades seal Itaalia.
Igal juhul on UEFA loonud aluse eelmistest põnevamale turniirile – väljalangemisvoorust saavad edasi ka kolm parimat kolmanda koha saanud meeskonda. See peaks olema abiks intensiivsema ja võistlushimulisema turniiri tagamisel, mis hoiab fänne kaasahaaratuna kogu juunikuu ja juuli alguse jooksul.