/nginx/o/2016/06/14/5510385t1h6c10.jpg)
Jakov Goreliku raamat «August Kork. Revolutsiooni sõdur» ilmus kirjastuse Eesti Raamat väljaandel viis aastat tagasi. Oletatavasti jäi toona suurem osa tiraažist ladudesse.
Postimees 1991. aastal: kas kindral Kork rääkis liiga palju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt sellepärast, et vähesed on seda raamatut lugenud, pole märgatud, et August Ivanovitš Kork (1887–1937) teadis Baltimaade eelseisvast okupeerimisest juba 1935.–1936. aastatel. J. Gorelik kirjutab:
«Ühel õppejõududele korraldatud sõjamängul oli A. Kork hitlerliku armee parema tutvustamise eesmärgil lasknud kujutada vastase pealetungi Ida-Preisimaalt Dvinski-Vilno suunas. Mängutingimuste kohaselt oli vastase suurel väegrupil õnnestunud meie kaitsest läbi murda. Väegrupp tuli võimsa vastulöögiga hävitada. Sõjamängu tulemustest kokkuvõtet tehes oli A. Kork öelnud, et kujutatud olukord «võib tulevases sõjas esineda, seepärast ei tohi korrata vigu, mis ilmnesid mängu käigus.»
J. Gorelik täpsustab: Vilno on nüüd Vilnius, Dvinsk Daugavpils. Revolutsiooni sõdur Korgile olid Baltimaad juba NSVLi koosseisus, kadunud oli ka Poola. Korgile teada olnud riigipiir saigi Molotovi-Ribbentropi sobinguga reaalsuseks, kuid 4–5 aastat hiljem.
Kas ülearu enesekindel avameelitsemine maksiski punasele väepealikule peatselt elu?
18.06.1991