Üks mu hea kolleeg armastab noortelt algajatelt ajakirjanikelt alatihti küsida, mis on ajakirjanduse eesmärk ja funktsioon. Noorte vastus on pea alati olnud ühesugune. Ajakirjandus peab paljastama, rebima katte valskuselt ja valelt, olema nõrgema poolel ja läbi uudse sisu ning üllatamise muutma ühiskonda paremaks.
Lisaks nooruslikule idealismile on selles seisukohas ka egoistlikku eneseteostusvajadust. Tõenäoliselt mäletab iga pisutki kauem töötanud ajakirjanik oma esimesi uurivaid lugusid, mis on vähem või rohkem toonud päevavalgele mõnd skandaalset tõde ning loomulikult on sellega kaasnenud ka üürike rahuolutunne, et näe, milline tõsine asi sai välja kaevatud.
Laiemalt täidab paljastamine üht ajakirjanduse põhifunktsiooni – olla ühiskonna valvekoer, valvata demokraatia säilimise, turvalisuse tagamise ja inimeste heaolu kasvamise üle. Postimees on kahtlusteta üks Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaevadest ja Eesti elu, tema valitsejate ning võimurite tegevuse kontrollimine on lehe igapäevane ülesanne. Eks mitmeski mõttes on hea ajakirjandus selline, mis toob välja varjatut ja paljastab kuritarvitusi, kuid ajakirjanduse funktsioonidest moodustab see vaid ühe olulise osa.
Olles pikki aastaid vedanud ühiskondlikke debatte televisioonis ja raadios, võin kindlalt öelda, et ajakirjanduse sama oluline eesmärk on erinevate arvamuste kokkutoomine ja võimalusel ning vajadusel ka liitmine. Hea ja vastutustundlik ajakirjandus on ühiskonna jaoks justkui mört tellisseinas, mis kive omavahel liidab.
Postimehe arvamusküljed on Eesti kõige prestiižsem arvamusplatvorm, kuhu kirjutatakse hea meelega. Miks meile kirjutatakse? Postimees on omamoodi kooslus suurtest lugejahulkadest, heast mainest ja usaldusväärsusest ja millestki imetabasest, mida tuntakse, kui soovite – Postimehe vaimu nime all. Üks Postimehe tugevusi on arvamusliidriks olemine erinevate maailmavaadete, hoiakute ja seisukohtade kokkutoomise kaudu ja nii peab see ka jätkuma.
Leht ise on samuti arvamusliider. Postimehes töötavad Eesti parimad ajakirjanikud, kellel on meie elus ja ühiskonnas toimuva kohta oma seisukoht ning see hakkab veelgi selgemalt kõlama. Postimees mitte ainult ei kujunda arvamust, vaid Postimehel on arvamus, olen ma sügavalt veendunud.
Praegu on Postimees Eesti kõige suurem ja paksem paberleht, ent Postimees on ka innovaatiline ja tulevikkuvaatav multimeediaorganisatsioon, mis tahab oma lugajatele pakkuda kõige kaasaaegsemaid infolahendusi, kust ei puudu ka inimeste harimine ja meelelahutamine. Ent kõige tähtsam on meie lugejate informeerimine.
Lõpetuseks ei saa unustada juba aasta pärast 160-aastaseks saava Postimehe põhimissiooni, milleks on eesti rahva, keele ja kultuuri teenistuses olemine viisil, mis tagab nende säilimise ja õitsemise.