Lisaks nooruslikule idealismile on selles seisukohas ka egoistlikku eneseteostusvajadust. Tõenäoliselt mäletab iga pisutki kauem töötanud ajakirjanik oma esimesi uurivaid lugusid, mis on vähem või rohkem toonud päevavalgele mõnd skandaalset tõde ning loomulikult on sellega kaasnenud ka üürike rahuolutunne, et näe, milline tõsine asi sai välja kaevatud.
Laiemalt täidab paljastamine üht ajakirjanduse põhifunktsiooni – olla ühiskonna valvekoer, valvata demokraatia säilimise, turvalisuse tagamise ja inimeste heaolu kasvamise üle. Postimees on kahtlusteta üks Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaevadest ja Eesti elu, tema valitsejate ning võimurite tegevuse kontrollimine on lehe igapäevane ülesanne. Eks mitmeski mõttes on hea ajakirjandus selline, mis toob välja varjatut ja paljastab kuritarvitusi, kuid ajakirjanduse funktsioonidest moodustab see vaid ühe olulise osa.
Olles pikki aastaid vedanud ühiskondlikke debatte televisioonis ja raadios, võin kindlalt öelda, et ajakirjanduse sama oluline eesmärk on erinevate arvamuste kokkutoomine ja võimalusel ning vajadusel ka liitmine. Hea ja vastutustundlik ajakirjandus on ühiskonna jaoks justkui mört tellisseinas, mis kive omavahel liidab.
Postimehe arvamusküljed on Eesti kõige prestiižsem arvamusplatvorm, kuhu kirjutatakse hea meelega. Miks meile kirjutatakse? Postimees on omamoodi kooslus suurtest lugejahulkadest, heast mainest ja usaldusväärsusest ja millestki imetabasest, mida tuntakse, kui soovite – Postimehe vaimu nime all. Üks Postimehe tugevusi on arvamusliidriks olemine erinevate maailmavaadete, hoiakute ja seisukohtade kokkutoomise kaudu ja nii peab see ka jätkuma.