Vaade Niguliste kirikule.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Tänases Postimehes kirjutab Sirje Helme, kuidas Niguliste omandivaidluses taandub kõik EELKi poolt vaadates rahale. Ma jagan mitut seisukohta proua Helme kirjatöös, mis puudutavad kunsti- ja arhitektuuripärandi eest hoolitsemist ja selle kaitsmist, kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Tuletan meelde, et EELK tegeleb sellega igapäevaselt endale kuuluvates ajaloolistes kirikuhoonetes. See summa (400 000 eurot), mida Sirje Helme väidab aastas kuluvat Niguliste haldamiseks on samas suurusjärgus, kui see, mida riik eraldab Pühakodade programmile kõigi luterlike kirikute korrashoiuks ja pärandi kaitseks aastas. 

Ajaloo huvides on oluline märkida, et Niguliste koguduse inimesed ise päästsid kirikust kõik praeguseks muuseumisse jõudnud kunstiväärtused. Need võeti lihtsalt hiljem koguduselt ära. Samuti on protokollitud koguduse otsus kiriku katuse ehitamise alustamiseks. Seda kogudusel teha ei lastud, sest kogudust pärast sõda ei registreeritud. Kogudus, kes endiselt kasutas põlenud, kuid säilinud võlvidega hoonet, pidi kolima Tallinna Toomkirikusse. Hoone jäi hooleta seisma, sest kogudusel takistati katuse paigaldamist. Umbes kümme aastat hiljem olid võlvid ilmastiku tõttu sisse langenud.

Probleem ei taandu rahale, vaid küsimusele, kas Eesti Vabariik on õigusriik ja täidab omaenda seadusi. Üle kahekümne aasta on käinud EELK ja kultuuriministeeriumi vahel vaidlus. Kultuuriminister Laine Jänese ajal läks ministeerium isegi Tallinna linna vastu kohtusse, et vaidlustada Niguliste kiriku tagastamine EELK-le. Vaidlus jõudis riigikohtusse, kus kinnitati, et kirik on EELK-le tagastamiskõlbulik.

Seejärel ametisse asunud minister Rein Lang lubas, et Niguliste antakse EELK-le tagasi ja hoonestusõiguse lepingu alusel jätkab hoones tegevust muuseum. EELK oli sellega nõus, kuid seda lepingut ei ole täna, viis aastat hiljem EELKs keegi senini näinud. Minister Urve Tiiduse ajal küsiti, kas kirik poleks ikkagi nõus kompensatsiooniga. Anti märku, et võiksime selle summa ise välja pakkuda. Kulus veel kaks aastat, kuid vastust EELK oma pakutud summale ei saanud. Pärast järelepärimist eelmisel sügisel saatis minister Indrek Saar kirikule lõpuks vastuse, kus pakkus seaduses esitatud valemi alusel välja summa, mida kasutatakse elamute kompenseerimiseks. 

EELK tahab lahendust! Üht või teist. Kõige lähemal oldi sellele minister Langi ajal ja seda kinnitab see viie aasta tagune artikkel Postimehes. Tegelikult ei ole EELK tänaseni kuulnud ministrite suust enamat kui lubadusi. Head omandireformiseaduse 25. aastapäeva!

Urmas Viilma avaldas kommentaari oma leheküljel suhtlusvõrgustikus Facebook.