Täna oli Postimehe otsestuudios Eesti Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa, selgitamaks avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni rahastamise kitsaskohti.
PÄEVAINTERVJUU Margus Allikmaa ETV suvehooajast: kuni pole raha, näitame kordusi (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme rahvusringhäälingus olnud alati seda meelt, et rahastamine võiks tulla ühest allikast, nii oleks palju lihtsam. Me oleme aga alati öelnud ka seda, et ERRi rahastamine ei ole piisav,» nendib Allikmäe. «Me oleme kasutanud ministeeriumide, fondide, teiste asutuste võimalusi, mida nad avalikult pakuvad, sest riigieelarvest tulev raha pole meie eesmärkide täitmiseks piisav.» Allikmaa toob välja, et need asutused otsivad pidevalt meediapartnereid ja selleks on ette nähtud konkreetsed rahasummad. «Rahandusministeeriumi ukse taga on küsijaid teisigi ja kunagi pole riigil raha piisavalt.»
«Tõenäoliselt on siin ka üks teine moment - ega need rahad, mis on fondides, neid võeta sealt ära ega anta meile, need ministeeriumid peavad jätkuvalt otsima endale meediapartnereid,» kommenteerib Allikmaa.
«Mida tähendab selgus? Selgus on selles olemas, te kui me oleme riigieelarvest raha saanud, see on kinnitatud, siis selle põhjal teeme oma eelarve ja seal on selgelt kirjas, mida me selle raha eest teeme,» sõnab ta. Aasta jooksul tulevad peale uued raha saamise võimalused fondidest ja ministeeriumidest, mis toovad lisavõimalusi. «Need on kõik väga läbipaistvad taotlusvoorud, ma ei näe, mida on siin ebaselget,» sõnab Allikmaa.
«Me ei võta vastu ega taotle sellist raha, millega tuleks kaasa konkreetne nõue saate sisu suhtes,» kinnitab ta.
Allikmaa nõustub, et suurim probleem on, kuidas tagada projektipõhiste rahastamiste keskkonnas saadete kestmine - ühel aastal võib olla selleks raha, aga järgmisel ei pruugi.
Ta kinnitab, et tema rahvusringhäälingu nõukogus olemise ajal on püsikulusid kogu aeg vähendatud.
«Meil on inimesi vähe, me töötame väga suure koormusega,» sõnab Allikmaa. ERR peab sealjuures siiski tagama kvaliteedi, lisab ta.
«Mõtleme korraks. Oletame, et kui kogu teie grupp saadaks välja oma esindajad pressikonverentsile - Kuku, Kanal2, Postimees - mitu mikrofoni saaks sinna?» küsib Allikmaa võrdluseks sellele, et ERR saadab sageli sündmuskohale teiste meediakanalitega võrreldes väga suure töötajate plejaadi.
Allikmaa kinnitab, et ERRi põhirõhk pole mitte operatiivsusel, vaid uudiste kvaliteedil - saated lähevad eetrisse väga kindlal kellaajal. Aktuaalse Kaamera eetrissemineku ajaks on uudised juba loetud, need peavad pakkuma kvaliteeti. ERRi suvede kordusterohkus sõltub Allikmaa sõnul taas kord sellest, et pole piisavalt raha rohkemate saadete tegemiseks. «Ega kellelgi Eesti riigis pole raha piisavalt ja selle pärast mulle ei meeldi seda ka väga rääkida. Meil ei ole piisavalt raha, et 365 päeva aastas toota uut materjali,» sõnab ta.
«Ma väga loodan, et riigikontrolli audit, mida ma väga tunnustan, see oli hästi kirjutatud, loodan, et sellest on abi ja mõeldakse meie rahastamisele,» räägib Allikmaa.
Riigikontrolli hinnangul tuleks suurendada Eesti Rahvusringhäälingu rahastamise läbipaistvust, kuna praegu toimuv tegevuste projektipõhine rahastamine teiste riigieelarvest raha saavate asutuste kaudu tekitab ebastabiilsust ega toeta toimetuslikku sõltumatust.