Urve Eslas: kultuuriajakirjandus – midagi pole muutunud, kõik on muutunud (2)

Urve Eslas
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Eslas
Urve Eslas Foto: Erakogu

Kui vaadata Eesti kultuuriajakirjanduse kujunemist, siis võrreldes üheksakümnendatega (rääkimata kaheksakümnendatest), on palju muutunud. Hoopis teiseks on saanud see, mida päevalehtede kultuurilehed oluliseks peavad, mida kultuuriajakirjad ilmutavad ja millest kultuuriavalikkus räägib. Paistab aga, et üks on jäänud samaks: just nagu kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses oli kultuuriajakirjandus protest poliitilises maailmas toimuva vastu, aidates sellega säilitada vaba mõtlemise ruumi, niisama on praegu kultuuriajakirjandus protest kommertsialiseerumise vastu, aidates alles hoida seda paika, kus ei ole oluline, kas miski on kasulik, vaid küsides, mis on see, mida on ühiskonnale päriselt tarvis, et see ei kuhtuks, vaid areneks endiselt enesekriitiliselt.

Ja mis peamine, et see jätkaks arenemist ka oluliselt muutunud kultuuriolukorras, kus oluline ei ole enam mitte üksnes kultuuriajalooline, vaid pigem globaalne mõõde ja kus visuaalne tekst on asendamas sõnalist.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles