Postimees 1897. aastal: telefon hukutab telegrammi? (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalooline telegramm: Eesti Moskva saatkond manitseb Tallinna välisministeeriumi ohjeldama niigi võimude kontrolli all olevat Eesti ajakirjandust, et Nõukogude Liitu mitte pahandada.
Ajalooline telegramm: Eesti Moskva saatkond manitseb Tallinna välisministeeriumi ohjeldama niigi võimude kontrolli all olevat Eesti ajakirjandust, et Nõukogude Liitu mitte pahandada. Foto: riigiarhiiv

Liivimaa asutatava kõnetraadivõrgu kohta avaldab rahaministeeriumi «Kauba ja käsitöö leht» Liivimaa mõisniku Rüscker’i kirja, milles kahetsedes teatatakse, et posti- ja telegrahvivalitsus kõnetraadi asja mitte ei edenda, sest et ta vist kardab, selle läbi väheneksivad telegrahvi sissetulekud. 

Selle kirja mõtet on Peterburis tähele pandud. Ka «Risk. Vestn.» toob selle kohta koguni asjalikka tõendusi, et asi just täiesti teist laadi on, kui posti- ja telegrahvivalitsus arvab.

Sest ajast saadik kui Stockmanshofis kõnetraadi-keskjaam asutati, just sest ajast saadik on telegrammide arv kasvanud. Telehvon andis 1894. aastal telegrahvi toimetusele 575 telegrammi, 1895. aast. 1012, 1896. aast. 1067 ja viimse viie kuu jooksul 583 telegrammi. Kui telehvon lähedal on, küll siis teda enam tarvitatakse. Mõisnikud soovivad, et vallad ka ehituse kulusid aitaksivad kanda, sest sellega kergitaksivad nad kreispolitsei ja talurahva kommissaride tööd. Ka sõja korral on telehvoni-ühendusest suur tulu. Posti ja telegrahvi otstarbe ei ole mitte riigi sissetulekuid kõrgendada, vaid kohaliku rahva läbikäimist kergendada. Mida elavam ja hõlpsam aga läbikäimine, seda suuremad on ka riigi sissetulekud.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles