Duncan Forgan: kuidas öelda maailmale, et avastasid tulnukad?

Tulnukaid kujutavad kujud USAs Roswellis asuvas muuseumis Foto: SCANPIX

Arvukate fiktsionaalsete stsenaariumite kohta, kuidas inimesed kohtuvad tulnukate tsivilisatsioonidega, võib arvata, et oleme valmis ühte sellist ka tegelikult leidma. Maavälise intelligentse elu leidmine oleks tõenäoliselt kõige pöördelisem hetk meie liigi ajaloos, kirjutab St Andrewsi ülikooli teadur Duncan Forgan.

Seega, kui oled just avastanud tulnukate tsivilisatsiooni, siis kuidas seda uudist avaldada? Tegemist on ülitähtsa ülesandega ning ma olen olnud seotud mõningate juhiste loomisega teadlaste jaoks, kes otsivad maavälist elu. Uurimus avaldatakse varsti väljaandes Acta Astronautica.

Praegu investeeritakse miljoneid dollareid maavälise intelligentse elu otsimisse (SETI) ning mõned väidavad, et sellise elu leidmine on vaid aja küsimus. Mina isiklikult pole veendunud, aga pessimism ei ole piisav põhjus katkestada otsingud. Teaduslik meetod nõuab, et me testiksime oma hüpoteese vaatluste ja eksperimentide abil, olenemata meie esmastest eelarvamustest.

Kui peaksimegi kunagi leidma märke intelligentsest elust, ei oota ma, et see oleks sõnum tulnukate tsivilisatsioonilt või maandumine. Tõenäoliselt saab see olema midagi igapäevasemat nagu kunstliku saaste jäljed mõnel välisplaneedil. Märgiks võivad olla ka kosmossesse ehitatud tohutud struktuurid, mis koguvad energiat ja pakuvad elukohti.

Kunstniku nägemus Kepleri teleskoobi avastatud potentsiaalselt elukõlblikest planeetidest. Foto: Scanpix Foto: /AP

Paari aasta eest näitasin ühes töös, et peaksime olema võimelised selliseid megaehitisi nägema välisplaneetide liikumise andmetes, mida kogub näiteks Kepleri kosmoseteleskoop. Kepler nägigi veidrad objekte nagu Tabby täht, KIC 8426582, mille omadused sarnanesid eeldatavate kunstlike struktuuridega. Nagu enamik astronoome, olen ka mina ikka veel skeptiline – loogilisemaks selgituseks on jätkuvalt see, et Tabby tähe ümbrus kubiseb komeetidest, mis tekitavad tähe ereduses erinevusi. Olukorra juures on julgustavaks aga tõestus, et SETI võib ka «odav olla», kasutades tulnukate otsimiseks avalikult ligipääsetavaid astronoomilisi andmeid. Minusuguse pessimisti jaoks näib see palju parema strateegia.

Tabby tähte ümbritsev erutus internetis (blogid, säutsud, uudislood ja Kickstarteri kampaania rahva edasiste vaatluste julgustamiseks) näitab, kui palju maailm on muutunud SETI algusest 60 aastat tagasi.

Üliühendatud maailm

Kui tähtedelt peaks meieni jõudma tõendeid maavälise elu kohta, siis mida peaksid selle avastajad järgmisena ette võtma? See on teema, mille üle astrobioloogid on arutlenud juba aastakümneid. 1989. aastal kavandas SETI teadlaste nõukogu isegi avastamisjärgse protokollide komplekti, mis juhendaksid teadlasi läbi avastamisjärgse tegevuse.

Esitatud sammude seas on näiteks kolleegidepoolne avastuse kinnitamine, «asjakohaste riiklike võimude» teavitamine (minule jäi selgusetuks, kes see täpselt olema peaks), mille järel tuleb teavitada teaduskogukonda ja seejärel pressiteatega ka kõiki teisi.

See juhiste kogum kirjutati aga enne internetiajastut. Tol ajal saime uudised kätte ajalehest või teleekraanilt. Isegi ööpäevaringsed uudised olid siis väga värske nähtus. Praegu on uudistemaailm killustunud kogum artikleid, mis jõuavad meie seadmetesse ja sotsiaalmeediavahendite abil ajavoogudesse, jagatuna sõprade ja pereliikmete poolt. Andmete liikuvus on ülikiire ning kergesti võimenduv ja moonduv.

Seetõttu otsustasime kolleegi Alexander Scholziga probleemi uuesti käsile võtta, tõstatades küsimuse SETI avastamisjärgsete protokollide muutmise kohta meie üliühendatud maailmas. Taipasime kiiresti, et teadlastel on vaja juhiseid enne eksperimendi algust, mitte ainult avastamise järel. Nüüd on muutunud tavapäraseks, et uued teadusprojektid loovad oma töö jaoks blogi ja see saab SETI jaoks olema oluline. Blogi peaks sisaldama selgeid kirjeldusi selle kohta, millega projekt tegeleb ning kriteeriume eduka avastuse, valepositiivse tulemuse ja avastuste puudumise kohta. See aitaks ajakirjanikel ja avalikkusel vältida tulemuste valesti tõlgendamist.

SETI teleskoobid. Foto: Scanpix Foto: Ben Margot/AP

Asjaga seotud inimesed peaksid oma töö osas olema usaldusväärsed suhtlejad, mistõttu on projekti alguses kvaliteetne digitaalsete andmete esitlus väga kasulik. Soovitame ka turvasätete uuendamist, et kaitsta end isikliku info levitamise eest õelate inimeste poolt, mis kahjuks on tänapäeval ohuallikaks.

Kui mõnel töörühmal on õnn teha isegi kinnitamata ja ebakindel avastus, peavad nad olema kindlad, et neil pole midagi varjata. Lekked on vältimatud ja ärevusttekitavalt kiired. Mitte keegi ei taha lugu «leiti tulnukad», mis osutub valeks. Parim moodus selle saavutamiseks on andmed kohe avaldada. Kui on hästi selge, et avastus on kinnitamata ning looduslikud või inimtegevuslikud põhjused pole välistatud, siis pole kohta ka vandenõuteoreetikutele, kes halavad, et teadlased teevad salaja koostööd meestega mustas (süüdistus, mida on minu poole suunatud rohkem kui korra). See annab ka teistele teadlastele võimaluse tööd kontrollida ja avastuse tõesust kinnitada.

Muidugi oleme näinud kommentaare YouTube’is ja teistel meediasaitidel – tobusid on igal pool ja pole võimalik peatada teadusliku arutelu keeramist seletamatuks sõimuvalinguks ja alatuks vihakõneks. Seetõttu on olulisim nõuanne teadlastele see, et nad peaksid vestluses osalema.

Kui avaldatud avastus peakski osutuma valeks, peaks töörühm sellest kohe avalikult teavitama, öeldes selgelt, et tulnukaid pole avastatud ja miks nii on. Vajadusel peaksid nad avaldama ka artikli, mis eelmise valeks tunnistab.

Kes iganes aga intelligentse elu leiab, peaks valmistuma ka selleks, et see avastus võtab üle kogu nende ülejäänud elu ja muu jaoks ei jää enam aega. Nende uueks tööks saab olema aidata inimkonnal kohaneda oma uue identiteediga kui vaid üks mitmest intelligentsest tsivilisatsioonist universumis.