L, 4.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: uus nõuab harjumist

Postimees
Juhtkiri: uus nõuab harjumist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Urmas Nemvalts

Eurole üleminek kulges tehniliselt ladusalt

Tänasest Eesti kauplused kroone enam vastu ei võta. Ehkki kommertspankades saab kroone edaspidigi eurodeks vahetada, lõpeb kaks nädalat kestnud aeg, mil käibel olid korraga nii euro kui kroon. Siinkohal teatud mõttelist joont alla tõmmates võime öelda, et üleminek oli küllaltki valutu. Seda eeskätt tehnilises mõttes, sest uue vääringuga harjumine võtab igaühel meist paratamatult aega.

Olulistel ettevõtetel ja ametkondadel mingeid suuremaid probleeme ei tekkinud. Hirmud, et näiteks poodide kassasüsteemid üles ütlevad, sularahaautomaadid tõrguvad või et pension õigel ajal arvele ei laeku, ei läinud õnneks täide – seda kahtlemata peamiselt tänu pikale ja sisukale ettevalmistusele.

Samal ajal ei saa öelda, et mure olnuks põhjendamatu, meenutagem kas või näiteks digiretseptisüsteemi (osalist) läbikukkumist. Seega – samasuguse põhjalikkusega eeltööd, nagu tehti eurole üleminekul, ootaks edaspidi ka teiste paljusid inimesi puudutavate riigisiseste ümberkorralduste puhul.

Eurole üleminekuga kaasnenud segadusi muidugi oli (ja küllap neid tuleb veelgi), kuid laias laastus olid need pigem üksikjuhtumid, mitte süsteemsed vead. On esinenud raha valesti maksmist ja tagasi andmist, valesid hinnasilte jms – need kõik on inimlikud eksimused.

Viimased päevad on toonud ka üsna mitu teadet valeraha levikust, kuid niisugused juhtumid käivad rahareformidega alati kaasas ning asjatundjate hinnangul pole võltseurode levik olnud kuigivõrd märkimisväärne. Mõistagi tuleb olla uue raha puhul lähiajal tähelepanelik. Kui nii ostjad kui müüjad harjuvad pabereurode turvaelementidega, sumbuvad ka petturite katsed teisi alt tõmmata.

Euroteavituskampaania neelas miljoneid kroone. Kas saanuks odavamalt? Võimalik. Kuid kulutada teavitusele rohkem polnuks ilmselt otstarbekas. Küllap jõudnuks ka viis korda kallima kampaania puhul avalikkuse ette lood, kus osa inimesi arvas, et iga mündi tagaküljel peab olema Eesti kaart, või kahtlustas, et teiste riikide paberraha unustati tutvustamata. Kuid pole paremat treenerit kui aeg ja praktika. Ning seda praktikat pakub raha puhul meile iga uus päev.

Isiklikele asjadele lisaks harjugem ka mõttega, et oleme taas jõudnud ühte olulisse siseringi. Neljapäeval osales Andres Lipstok esimest korda otsustajana Euroopa Keskpanga nõukogu istungil. Harjugem mõttega, et euroala käekäik on nüüd kõigiti ka meie asi. Tänasega on juba saabunud uus päev, mida täidavad hoopis uued jutud, kui parafraseerida üht kunagist tuntud telemeest.

Märksõnad
Tagasi üles