/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2008/07/02/53555t1h9f76.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse eestkõnelejatesse suhtutakse tihtipeale kui «tüütutesse feministidesse», kes selle asemel et naiste elu parandada, võiksid katuselt lund maha lükata (viimane soovitus pärineb postimees.ee kommentaariumist).
Merje Pors: sooline palgalõhe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas võiks see, et naised ei oleks meestest majanduslikult sõltuvad ja saaksid sarnaseid ametiülesandeid täitvate meestega võrdväärset palka, olla meie kõigi asi. Kui meeste ja naiste palgalõhe väheneks, peaks kahanema ka meeste sotsiaalne surve olla perekonna kõndiv rahakott.
Oma roll palgalõhe vähendamisel on ka naistel endil, kellel tuleks nõuda sama tööd tegevate meeskolleegidega võrdset palka. Et palkade läbipaistvust suurendada, võiksid ka erasektori palgad olla avalikud vähemalt nii palju, et teaksin, kui suur on ettevõtte keskmine sama ametinimetusega inimeste palk.
Kuigi palgalõhe puhul on oluline eelkõige sarnaseid ülesandeid täitvate meeste ja naiste võrdne palk, on omaette teema ka n-ö meeste ja naiste ametid. Kõrgepalgaliste (kellest enamiku moodustavad mehed) head teenistust põhjendatakse tihtipeale suure vastutusega.
Aga kuidas jääb lasteaiaõpetajate (peaaegu kõik naised) palkadega? Vastutavad nad ju korraga terve rühmatäie Eesti järelkasvu eest. Vastutusel ja vastutusel on vahe, aga miks see vahe nii suur peab olema?