Kadri Veermäe: miks Kaljuranna kotiafäär üldse nii palju tähelepanu sai?

Kadri Veermäe Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui palju maksab välisministri käekott? Aga kui palju maksavad peaministri prillid, majandusministri kingad või rahandusministri käekell?

Möödunud nädalal jõudis avalikkuse ette info, et välisministril on käekott. Ja mitte lihtsalt käekott, vaid ehtsast nahast ja firmamärgiga. Pommuudisele järgnesid arutelud nädalavahetuse jutusaadetes, kus saatejuhid olid valmis tõemeeli uskuma, et selle aksessuaari näol on tegemist ühtlasi valitsussisete võimusuhete väljundiga, kusjuures veel sellisega, mis nõuab välisministrilt kooskõlastust peaministriga.

«Ta [Rõivas] võttis minuga ühendust ja ütles, et ta ei ootagi oma ministritelt midagi vähemat,» oli Kaljuranna lause. Jah, ilmselgelt on tegemist väga tõsise lausega, mis on öeldud väga tõsises kontekstis, ning sellest saab ühtaegu järeldada nii seda, Kaljurand on saanud peaministrilt heakskiidu luksuskaupade tarbimisele, kui ka seda, et tubli ministrina järgib ta seda korraldust kohusetruult.

Kogu lugu rullub laiali oma täies jaburuses, kui vahetada osatäitjaid ja kujutada ette sarnast, aga veidi teistsugust olukorda. Nimelt ilmub avalikkuse ette Jürgen Ligi, randmel silma järgi hinnates üsna kallis kell. Kui huvitav! Kust ta selle saanud on? Kas see on kallim kui mõne varasema haridusministri kell?

Miks Kaljuranna kotiafäär üldse nii ebaproportsionaalselt palju meediatähelepanu sai, sellele võib leida mitu põhjendust. Esiteks muidugi ilmselge: ta kandideerib presidendiks ja ongi teravama jälgimise all. Teiseks aga kahtlustatakse naisi tihtipeale huumorisoone puudumises – täpsemalt, neilt ei eeldatagi seda. Eneseirooniline naispoliitik on seda kahtlasem nähtus – tundub, et ka Kaljuranna puhul ei tulnud mitmel selle kohta sõna võtnud inimesel niisugust varianti pähegi. Paraku on näiteks siinkirjutajal hästi meeles, kuidas Iraani visiiti kajastades küsis Kaljurand intervjuu andmise lõpuks toas viibinud kahelt eesti ajakirjanikult: «Käekoti kohta te ei tahtnudki küsida?»

Samas on ka arusaadav, et poliitikute aksessuaarid pälvivad palju tähelepanu, seda nii siin- kui ka sealpool piiri. Näiteks möödunud suvel tekitas ajakirjanikes suurt erutust Kremli pressisekretäri Dmitri Peskovi käel nähtud kell, mis maksab 620 000 dollarit (545 771 eurot). Peskov väitis, et see on tema pruudi pulmakingitus ning jäi oma sõnade juurde ka siis, kui kaevati välja 15 kuud varem tehtud pilt, kus mehel oli kell juba randmel. Sääraseid juhtumeid ühendab üldjuhul ka see, et poliitiku küljes märgatud esemed on lausa uskumatult kallid, sellised, mille soetamiseks peab tavainimene oma maja ja auto maha müüma ja ikka jääb rahast puudu.

Kaljuranna kott on küll kilekotiga võrreldes kallis, kuid mingi üüratu summaga tegemist pole. Pealegi – edukad naised võivad tõesti endale osta, mida heaks arvavad, ja ehk aitab püüdest defineerida neid käekoti põhjal.