Wesse Allik: sotside EKRE-vastase laimukampaania taga on Ossinovski püüd jääda troonile

Wesse Allik Foto: Erakogu

Ühe õnnetu kuulujutu ja kontekstist väljarebitud lause põhjal, mis on ainsad faktid Simon Suubani artiklis, üritab ta omistada EKRE-le midagi, mida seal pole. Samal ajal värvides lapsikult vabade pintslilöökidega pildikesi suurest võitlusest hea ja kurja vahel, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerkonna (EKRE) liige Wesse Allik.

Loomulikult on praegune Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) laimukampaania EKRE vastu puhas poliittehnoloogia – juba see, et Suuban peab lugejale targu meelde tuletama «me ei aja siin mingit poliittehnoloogiat, vaid maailmavaadet!» tähendab, et ta saab sellest ka ise aru.

Sealjuures on Eesti arvamusliidrid ja politoloogid teinud tavalise vea – ajanud asjad liiga keeruliseks ja otsivad mustast toast musta kassi, mida seal pole. SDE laimukampaania taga pole praegu ei peen erakondadevaheline kassi-hiire mäng, püüd teha EKREga sama asja, mida ajavad Keskerakond ja Reformierakond omavahel, või mis kõlab eriti naljakalt – maailmavaade.

Kõige taga on Ossinovski püüd jääda troonile, sest ta vaatas kriitiliselt erakonna ajalukku – ebapopulaarsed esimehed vahetatakse SDEs kiirelt välja. Juhtus nii Sven Mikseriga, juhtus Jüri Pihliga (kelle tegi muuseas rahva ees naerualuseks just tagasi astunud Mihkel Raud oma saates «Kolmeraudne» - soovitan soojalt vaadata, kvaliteetne kraam) ning muidugi Ivari Padar.

SDE-l on olnud kaheksa aasta jooksul neli esimeest… Keskmiselt on vastu peetud kaks aastat, umbes sama tempo, mis Stalini puhastustel (SDE liidrite õnneks kaovad nende pead ainult ajalehtede esikaantelt, mitte kehalt).

Kõiki neid ühendab see, et kui SDE reiting hakkas kukkuma, kadusid nad ka üsna ruttu erakonna esimehe kohalt ja peale seda ka suurest poliitikast (mis on nüüd toimumas Mikseriga, kes vahel üritab veel midagi kilgata). Ossinovski, kes on kindlasti intelligentne inimene, saab suurepäraselt aru – tormipilved peakohal kogunevad.

Isal väikesed probleemid väidetavate altkäemaksudega, mis tahes tahtmata heidavad varju nii talle kui ka SDE rahaasjadele. Ja üllatus-üllatus, korruptsioonikahtluse saanud Kajar Lember on samuti SDE suurannetaja, mis hakkab juba väikest mustrit looma. Samal ajal SDE langevad reitingud.

Selleks pole vaja Londonis politoloogiat õppida, et aru saada, kuhu tuuled puhuvad – hakatakse vaatama uue esimehe poole, kes tooks erakonnale peaministritooli (millest on SDE iga oma uue esimehe puhul vaikselt unistanud).

Nüüd kui Ossinovski on suure «maailmavaatelise» tüli üles kiskunud, oleks raske esimeest välja vahetada (ükskõik kui palju kahju, SDE jaoks see mõttetu poliittehnoloogia ka tooks), sest see tekitaks tunde, nagu alistutaks oma «surmavaenlase» ees. Samuti annab see Ossinovskile võimaluse igasugust siseopositsiooni hakata süüdistama EKRE agendiks olemises. Ühesõnaga tavalised punased võimumängud.