Simon Suuban

FOTO: Erakogu

SDE ja EKRE vaidluses on liialt kergekäeliselt vaadeldud vaid kaht erakonda. Tuleb kiita neid inimesi, kes on öelnud expressis verbis oma arvamuse inimväärikuse teemal ja vaadata, mis suunas on debatt üleüldiselt arenenud, kirjutab Noorte Sotsiaaldemokraatide liige Simon Suuban.

Aasta tagasi rääkisid EKRE-lased, et  pagulasdebatis ei räägi nad üldse nahavärvist. Teemaks olevat siis olnud vaid pelgalt kultuuriruumide vaheline erinevus. Tänaseks päevaks on EKRE juhtfiguurid öelnud selgelt, et asi on nahavärvis. Räägitakse inimeste bioloogilistest erinevustest, kusjuures pagulastest ei räägi enam keegi. Nüüd räägime hoopis oma inimestest, Hiiumaa koolipoistest ja ministritest. Kas aasta pärast räägime õigest ja ainsast ninakujust? EKRE on suutnud kujundada uue normaalsuse.

Kuidas on see EKRE-l õnnestunud? Aastaga on piisavalt vett sogatud, loobitud valeväiteid ja uudiseid spinnitud. Üheks veesogamise näiteks on Martin Helme sotsiaalmeedias levitatud väide Vao külas toimunud vägistamisest. Kusjuures antud Facebooki postitus on üleval siiani. Teiseks suurepäraseks näiteks on Marina Kaljuranna hinge ja ihu ümber toimunu. Kui alguses oli kõlanud EKRE liikmete väide, et Marina Kaljurand on venelane, siis hiljem kehitati õlgu ja öeldi, et keegi pole Kaljuranda venelaseks nimetanud.

EKRE uus normaalsus

Ja nõnda kujundataksegi uut normaalsust, väikeste sammude haaval. Ja meie laseme sellel juhtuda. Hämmastavalt julge sammuga esines möödunud nädalal Äripäev, kui võttis selge positsiooni teljel inimväärikus versus rassism. Tasub meenutada, et üldiselt on Äripäev sotside tegevuse suhtes olnud mitmelgi korral rohkem kui kriitiline.

Igaüks, kellel on hääl ja kelle häält võetakse kuulda, peaks ütlema oma selge arvamuse. Isegi kui teid süüdistatakse poliittehnoloogias. Vastasel juhul liigume aina rohkem tsentrist eemale, uude «normaalsusesse». Inimväärikusest rääkides ei saa pugeda ebalevate väidete taha kategooriast «Ma ei ole ekspert» või «See on ju poliittehnoloogia».

Ja pärast seda võiks üleüldse lõpetada nahavärvist rääkimise. Räägime hoopis sellest, kuidas Kreml rahastab Euroopa parempopulistlikke liikumisi ja kes on SAPTKi  tundmatud annetajad.