Hanna-Kaisa Lepik: Sanders algatas revolutsiooni, mis ähvardab ameerikalikke väärtusi

Hanna-Kaisa Lepik Foto: Erakogu

Ameerika poliitilises traditsioonis on Hillary Clintonile kõvaks vastaskandidaadiks osutunud Bernie Sandersi suguse figuuri esilepääs pea sama uskumatu kui Donald Trumpi edu, kirjutab New Mexico ülikooli politoloogiamagistrant Hanna-Kaisa Lepik.

Bernie Sanders, Vermonti osariigi senaator, kes ilmus justkui ei kusagilt, on osutunud vägagi visaks vastaseks Hillary Clintonile, kelle võitu demokraatide üldvalimistel põhimõtteliselt kindlaks on peetud. Sandersi pöördelised lubadused on sütitanud revolutsiooni paljude ameeriklaste, eriti noorte südametes. Isegi tema tulihingelisemad austajad aduvad sealjuures kui ebareaalne tema võit tegelikult oleks. Sellest hoolimata ei paista tema fenomenaalsel toetusel piire olevat. Tundub, et isegi kaotades tuleb Bernie nendest valimistest võitjana välja.

Bernie pakub unistuste täitumist

See, et Ameerika filmides vanemad laste kolledžiraha kogumist enne nende sündi alustavad, ei ole absoluutselt liialdus. Sellest hoolimata alustavad noored inimesed elu pärast ülikooli lõpetamist keskmiselt 35 000-dollarise võlaga, mõne eriala puhul isegi kuni 200 000-dollarisega, sest õppemaks USAs on naeruväärselt kallis. Lisaks sellele on tudengid sunnitud kulutama keskmiselt 100 dollarit iga kursuse õppematerjalide peale, aasta lõikes röövib see rohkem kui 1000 dollarit nende niigi minimaalsest eelarvest. Ma usun, et haridus on kahtlemata üks olulisemaid väärtusi, kuid kahtlen, et kunagi selliseid summasid oma ülikooli diplomi eest nõustuksin maksma.

Kui sellise olukorra taustal ilmub välja poliitik, kes lubab selle süsteemi totaalselt reformida, siis on noorte tudengite poolehoid peaaegu garanteeritud. Bernie Sanders lubab tuua ameeriklastele tasuta kõrghariduse, millest vaevalt keegi paar aastat tagasi unistadagi julges. Õppelaenu intressid on praegu viie protsendi ümber, kuid ta lubab viia need 2,3 protsendini. Pole ime, et tudengid tema kampaaniaga tormiliselt kaasa lähevad - Bernie võit leevendaks miljonite tudengite võlakoormat.

Palgavahe vaeste ja rikaste vahel on USAs läänemaailma suurim - numbrite järgi võiks riik pigem paigutada Ladina-Ameerikasse, mitte liberaalsesse võrdsete võimalustega lääne tsivilisatsiooni. Kodutute hulk tänaval ja linnapildis torkab USAs palju rohkem silma kui kogu Euroopas. Miinimumpalgaga ei ole põhimõtteliselt võimalik ära elada ja ei ole erakordne, et inimestel on kaks või lausa kolm töökohta.

Madala sissetulekuga inimesed on tervisesüsteemist justkui välja lõigatud. Arstiabi on suuresti rikaste lõbu. Kui inimene vähegi teadvusel on ning rääkida suudab, siis esimene küsimus, mis talle haiglasse pöördumisel esitatakse, on tervisekindlustuse olemasolu kohta. Bernie lubab arstiabi teha ligipääsetavaks kõigile, sest see peaks olema iga inimese õigus, mitte privileeg, ning kahekordistada miinimumpalga 7,25 dollari pealt 15 dollarini, mis tõstaks inimese sissetuleku 1000 dollari pealt 2000ni. Nii radikaalsed uuendused nõuaksid meeletuid investeeringuid, mis tähendaks loomulikult kõrgemaid makse rikastele.

Ameerika kardab saada Euroopaks

Samas on sellel lool ka teine pool. Vaidlused poliitika teemadel oma hea ameeriklasest sõbraga ei viinud kunagi kuskile. Minu naiivne uskumus, et Ameerikal on Euroopalt palju õppida - näiteks, kuidas rajada edukas sotsiaalne tugisüsteem abivajajatele - ei suutnud teda veenda.

Ameerikast ei tohi saada uus Euroopa, leidis ta. Selle riigi alustala on alati olnud võrdsed võimalused igaühele end ise üles töötada. Seda põhiliselt tänu riigi minimaalsele rollile inimeste elus. Madalad maksud lubavad inimestel ise otsustada, kuidas nad oma rahaga ümber käia soovivad. Paljude ameeriklaste arusaam on, et riigi sekkumine majandusse pidurdab majanduskasvu.

Isegi demokraadid, kes soosivad riigi rolli laiendamist, oleksid Euroopa mõistes pigem parempoolsed. Seetõttu seab Bernie poliitiline platvorm ohtu väärtused, millele Ameerika rajatud on - miks peaks kõvasti tööd teinud inimene läbi kõrgete maksude üleval pidama inimesi, kes on elus palju vähem pingutanud. Reaalsus on muidugi see, et selles mängus on paratamatult palju kaotajaid. Ideeliselt on kõik vaesed ameeriklased ebaõnnestunud miljonärid. Kuigi USA on end kujutanud kui kõigi võimaluste maad, on siin palju purunenud unistusi.

Bernie keeldub mõjutajate rahast

Kampaaniarahad, mis USA valimistel ringlevad, on võrreldavad Eesti aastase riigieelarvega. Korporatsioonid annetavad suuri summasid meelepärastele kandidaatidele, mis tähendab, et tihti on seal omakasu mängus. See seab kandidaatide poliitilised otsused tihti kahtluse alla.

Oma püüdlustes vabastada riigi juhtimine miljardäride võimu alt ning seista lihtinimeste huvide eest, on Bernie kuulutanud sõja suurkorporatsioonide vastu, keeldudes neilt vastu võtmast miljoneid dollareid. Ta on uhkusega kuulutanud, et keskmine annetus tema kampaania toetuseks on 27 dollarit. Valituks osutumise korral puuduks tal kohustus suurfirmade huve teenida, see on olnud ka tema peamine argument Clintoni ründamisel. Hillary avalikud kõned on väidetavalt suurfirmade poolt kinni makstud ja ette kirjutatud.

See, et üks kandidaat on võimeline konkureerima USA presidendi valimistel kampaaniaga, mida finantseerivad puhtalt isiklikud annetused, on tegelikult täiesti uskumatu. Siiani ei ole raha suutnud tema seisukohti kõigutada ning see, olgem ausad, on tänapäeva maailmas tähelepanuväärne. Isegi mu sõber, kes peab Bernie lubadusi täielikuks hullumeelsuseks, tunnistas, et teda on võimatu vihata, sest tema meetodid ja isiksus äratavad nii palju austust, et ta on võimeline võluma ka täiesti erinevate poliitiliste arusaamadega inimesi.

Üksiku hundi võlud ja probleemid

Kui religioon Euroopas kuulub pigem inimeste isiklikku ellu, siis USAs on see siiani lahutamatu osa poliitikast ning avalikust sfäärist üleüldiselt. Ka seetõttu on Sanders revolutsiooniline kandidaat - mittekristlasest juut, kes pealegi on olnud kriitiline Iisraeli osas, mis on USA suure juudi diasporaa tõttu alati poliitikute jaoks tundlik teema olnud. Vastaste poolt sotsialistiks tembeldatud, on ta avalikult omaks võtnud skandinaavialikud sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted riigis, mis on õitsenud kapitalismi vaimus, ning jälestanud kõike, mis vähegi kommunismiga seondub.

Kuigi aastakümneid tegev poliitikas, on Bernie sarnaselt Trumpiga autsaider, keda võib käsitleda puhta lehena. Ta on osalenud valimistel üksikkandidaadina, kuid 2015. aastal otsustas ta astuda demokraatide sekka. Fakt, et teda ei saa siduda partei tuumikuga, on toonud talle poolehoidjaid.

Teisalt, sidemete puudus on teinud palju raskemaks prominentsete demokraatide veenmise. Säravvalge naeratuse ja pärlkõrvarõngastega Hillary on postril perfektne kandidaat ning paljud demokraadid kardavad sellest mugavustsoonist välja astuda. Trumpi kandidatuur on juba lõhestanud vabariiklaste partei - kes teab, mis oleks tulemus demokraatidele, kui partei esinumbriks saaks samuti radikaalselt ebatraditsiooniline figuur. Analüütikud hindavad, et kui parteisisene vastasseis Bernie ja Hillary leeri vahel võimendub, seab see ohtu demokraatide potentsiaalse võidu üldvalimistel, sest tõenäosus, et Bernie poolehoidjad oma toetuse Hillaryle kui demokraatide esinumbrile ümber kannavad, väheneb iga väljaöeldud solvanguga mõlema kandidaadi vahel.

Ameerika armastab arvamusküsitlusi, mistõttu pole üllatav, et ka Bernie kampaania rõhub küsitlustele, mille kohaselt on tal üldvalimistel Trumpi võitmiseks paremad šansid kui Hillaryl. Seda põhjusel, et Bernie suudab valimiskastide juurde tuua parteitud valijad, ning tänu tema tudengisõbralikule poliitilisele platvormile usutakse, et ta on võimeline võitma isegi alla 30-aastaste truude vabariiklaste hääled.

Kuigi senised tulemused teevad peaaegu võimatuks tema nominatsiooni, ei anna tema toetajad alla. Bernie on äratanud massid, kes on seni pidanud võitlust Wall Streeti ja miljardäride diktatuuriga lootusetuks ettevõtmiseks. Ta on loonud revolutsiooni, mis üritab ümber pöörata senised ameerikalikud väärtused, kus igaüks on pidanud seisma ise enda eest. Tema ootamatu edu näitab, et isegi kõigi võimaluste maal on hulk inimesi, kes vajavad suuremat tuge riigilt, et tagada endale ja oma perele väärikad elustandardid. Kes iganes 2016. aasta valimised võidab, on Bernie Sandersi kampaania loonud paljudele uued väljavaated, mille eest ka tulevikus võidelda.