Ilmade järgi on Eesti suvi kestnud juba rohkem kui kuu ning kogemuse põhjal julgen väita, et jalgrattureid on tänavatel jälle veidi enam kui eelmistel aastatel, mis on igati meeldiv trend. Tallinn (ja ka teised Eesti linnad) ei ole küll mingi Berliin, kus rattur võib igal pool julgelt ja enesekindlalt ringi sõita, sest neile on kõikjal eraldi sõidurajad, kuid tervist edendav ja keskkonnasäästlik liikumisviis kogub selgelt populaarsust. Lähemal ajal me jalgrattateede poolest Berliiniga võrreldavasse seisu tõenäoliselt ei jõua, kuid mugavamaks ja ohutumaks liiklemiseks saame palju ära teha küll.
Joosep Värk: soovitusi suveks
Kahjuks on meie tänavatel igapäevane nähtus, et jalgratturid peavad otsima oma kohta päikese all kordamööda auto- ja kõnniteel. Loomulikult on liiklemine reguleeritud seadustega, aga reaalsus on, et inimesed sõidavad rattaga siiski nii, nagu jumal juhatab ja oskused lubavad.
Selle ja varasemate aastate kogemuse pinnalt on mul mõned soovitused ratturile, kes tahab mugavalt ja ohutult sihtpunkti poole kulgeda. Ja loomulikult ka nii, et talle ei heidaks kurje pilke teised liiklejad
Esiteks, kui kaks ratturit sõidavad teineteisele vastu, siis on loogiline, et teineteisest möödutakse paremalt, kui pole just füüsilisi takistusi, mis seda segaksid.
Teiseks, anna teistele liiklejatele oma tegevusega märku, et oled teadlik nende olemasolust. Anna oma tegevusega ka teada, mida sa järgmiseks tegema hakkad: kui liigud autoteel, siis anna käega märku; kui liigud kõnniteel, siis enne pööramist pidurda rahulikult ja aegsasti ning pöörates veendu, et suunast, kuhu sa keerata tahad, ei tuiska sulle vastu teist ratturit, jooksjat või jalakäijat.
Kolmandaks, ära sõida jalakäijatest mööda liiga lähedalt. Mida suurem on kiirus, seda kaugemalt möödu. Kui sõidad sõbraga kahekesi, siis sõitke mõlemad jalakäijast mööda ühelt pool. Kui möödud bussipeatusest, kasuta võimaluse korral bussipaviljonitagust rada.
Neljandaks, hoia distantsi teiste liiklejatega, et sul oleks alati aega reageerida. Kuigi sa eeldad, et teised inimesed jälgivad ka, mis toimub, ole alati valmis, sest kõnniteel oled sa suurema ohu allikas ning autoteel see, kes kokkupõrkes suuremat kahju kannatab.
Teistelt liiklejatelt paluksin, et kuigi te olete ju seaduste järgi kuningad omal maal, olge siiski armulised ja vaadake, et ruumi jääks ka ratturitele. Ma tean, et mõne ratturi sõidustiil ja manöövrid võivad vahel tuska tekitada, aga ärge palun hakake oma frustratsiooni välja elama sündmuskohal mõne labase ja vääritu sõna või teoga. Rääkige parem järgmine kord oma tuttavatele rattaentusiastidele, milliseid intsidente teil on olnud ja mis teid ratturitest kaasliiklejate tegevuses segab. Nii on tulemus igal juhul parem.