/nginx/o/2016/06/06/5481455t1h3271.jpg)
Mõne muu riigiga võrreldes on pankrot Eestis midagi väga häbiväärset ja koledat. Oma rolli mängib siin ka see, et tihti on pankrot ärimudelisse sisse kirjutatud ja sellel pole ei otseselt ega kaudselt midagi pistmist ettevõtte normaalse elutsükliga, kirjutab Inforegistri turundusjuht Kristiina Zadin.
Üle-eelmisel nädalal andis Cherry Media OÜ teada, et lõpetab ettevõtte tegevuse, tarbijatele ning koostööpartneritele jagati vajalikku teavet edasise tegevuse kohta. Samaaegselt lõpetamisteatega pöörduti õigusabiteenuse osutaja poole ja paluti määrata ametlik likvideerija, kes vaatab üle varad ja kohustused ning vajadusel esitab kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
Cherry OÜ alustas kuus aastat tagasi ja jõudis kiiresti nii Eestis kui ka Baltikumis internetikaubanduse tippu, avati ka laod ja jaotuspunktid ning hakati vahendama reisipakkumisi, mille klientuur erineb mitmeski mõttes sooduskupongide omast.
Kuue tegevusaasta jooksul puututi ka kokku pankrottidega, enamasti siis, kui koostööpartner sõnagi lausumata uksed sulges ning ettevõtte maksis ise kinni kasutamata jäänud vautšerid, näiteks Poola reisifirma Filiz Traveli pankroti tõttu tehti 164 000 euro ulatuses tagasimakseid.
Cherry Media OÜ tegevjuhi Andres Susi sõnul on ettevõtte motoks olnud alati läbipaistvus ning kliendikesksus – nii mõnegi ettevõtte jaoks on uks kliendi jaoks avatud vaid siis, kui klient toob ettevõttesse raha, kuid suletud, kui esinevad probleemid.
Kliendikeskseid ning vastutulelikke ettevõtteid on meil veelgi, kuid Eesti Võlausaldajate Liidu asutaja ja Kreedix OÜ ning Register OÜ omaniku Marie Rosina sõnul on tema jaoks viieteistkümne tegevusaasta jooksul esimene kord, kus ettevõte nii selgelt, avalikult ja vastutustundlikult võtab vastu otsuse tegevus lõpetada ning käitub väärikalt: «Enamasti ettevõtted kas müüakse võlgadest vabanemise eesmärgil tankistile, hilinetakse pankrotiga või tehakse lihtsalt varatuks ja jäetakse hääbuma, kuni äriregister ettevõtte koos võlaga kustutab. Maksejõuetus on Eestis püsiv probleem ja olukorra parandamiseks on vaja, et ka ettevõtjate mõttemaailm muutuks.»
Andres Susi sõnul oli nende jaoks iseenesestmõistetav, et tehakse otsus ettevõtte tegevus lõpetada, võtta ametlik likvideerija ning hoida avatud ja ausa ettevõtte joont, ehkki «kombekohane» viis oleks olnud kiirem, kergem ja lihtsam.
Tagantjärele on raske öelda, kas traditsioonide murdmine tulenes ettevõtjate silmaringist, rahvusvahelisest koostöökogemusest või isiklikest väärtushinnangutest, kuid loodetavasti saavad nad eeskujuks nooremale ettevõtjate põlvkonnale ning miks mitte ka vanemale generatsioonile. Cherry õppetund on midagi palju enamat, kui see, mida Andres Susi ja Priit Tomp kuue aasta jooksul kogesid.
Mõne muu riigiga võrreldes on pankrot Eestis midagi väga häbiväärset ja koledat. Oma rolli mängib siin ka see, et tihti on pankrot ärimudelisse sisse kirjutatud ja sellel pole ei otseselt ega kaudselt midagi pistmist ettevõtte normaalse elutsükliga.
Teine oluline põhjus seisneb oskuses õppida. Raske on öelda, kas murdepunkt toimub 18., 21., või 25. eluaastal, kuid mingist hetkest alates poleks nagu ebaõnnestumised enam elu tavaline osa. Vaadates väikelast, siis kukkumise järel tõustakse püsti ja proovitakse uuesti, vajadusel mitu korda. Seda protsessi nimetatakse õppimiseks. Täiskasvanuna muutuvad «sammud» pikemaks, kuid suhtumine õppimisse ja arengusse muutub – kui midagi ebaõnnestub, siis on asjalood ikka halvasti.
Pankrot võib olla häbiväärne, aga enamasti on selle põhjuseks ka vastav käitumine ettevõtjate poolt – firma müümine libalikvidaatorile või tühjakstegemine ongi vääritu. Korrektne ettevõtte tegevuse lõpetamine olukorras, kus on selge, et jätkata pole mõtet, on igati mõistlik ja omalt poolt loodame, et Cherry polnud selles osas mitte erand, vaid suunanäitaja.
Ettevõtete müük ja libalikvidaatori kasutamine: raskustes ettevõte müüakse isikule, kes likvideerimiste nime all pakub võlgadest vabanemise teenust. Võlanõude esitamine endise juhatuse liikme vastu on keeruline ja kulukas protsess, mistõttu enamasti võlgadest vabanemine õnnestub.
Siiski tasub teada, et juhatuse liikme tegevuse ajalugu on avalik info ning ettevõtjatel on käes järjest rohkem seotud infot, mille abil saab ettevõtete hülgajad tuvastada. Võlgadest ollakse vabanetud, kuid seos libalikvidaatori või tankistiga jääb püsima.
Likvideerimine: ettevõtte tegevuse lõpetamine, kus määratakse likvideerija, tehakse vastav kanne Ametlikes Teadaannetes ja teavitatakse võlausaldajaid, korrastatakse raamatupidamine, tasutakse nõuded ning jaotatakse varad.
Pankrot ehk maksejõuetus: Ettevõte on maksejõuetu, kui ei suudeta rahuldada võlausaldajate nõudeid ning majanduslikud raskused on püsivad. Pankroti eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
Pankroti raugemine: maksejõuetuks muutunud ettevõttel puudub raha nii võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata ja ettevõte likvideeritakse. Raugemise vältimiseks peaksid võlausaldajad maksma deposiidi menetluse rahastamiseks.
Sundkustutamine: Kui ettevõttel on majandusaasta aruanded esitamata vähemalt kaks aastat, võib Äriregister avaldada Ametlikes Teadaannetes teate majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta ning sellega kutsutakse üles võlausaldajaid teatama oma nõuetest äriühingu vastu. Kui võlausaldajad ei reageeri, võidakse äriühing registrist kustutada koos nõuetega ja likvideerimismenetluseta.