Kirjanik Otto Ozols

FOTO: Erakogu

Postimees küsis Läti kirjaniku ja publitsisti Otto Ozolsi käest, mis lõunanaabrite juures toimub ning kuidas on viimaste aastate arengud Euroopas ja Venemaal puudutanud Läti poliitikat ning ühiskonda.

Tellijale

-Eestis on viimase aasta jooksul ebaproportsionaalselt palju räägitud ja kirjutatud migrantidest, keda Eestisse pole teab kui palju saabunud. Kuidas Läti ühiskond vaatab Euroopa rändekriisile?

Ma arvan, et lätlased, nagu ka kõik teised, on valmis hättasattunuid abistama. Kuid mis puudutab rändekriisi, siis on suurele osale arusaamatu, miks sedavõrd palju Kolmanda Maailma inimesi ühtäkki Euroopasse tungleb ning miks Euroopa selles kriisis sedavõrd abitu on olnud, suutmata seda reguleerida. Kõik ressursid on Euroopal ju selleks olemas. Kuid mingil põhjusel on inimsmugeldajad osutunud tugevamaks kui kõik Euroopa struktuurid! See, mis juhtus Kölnis, ning see, et Rootsi politsei otsustas häbelikult kinni mätsida mitmed vägivallajuhtumid – ka seksuaalvägivalla – kisub ainult Euroopa mainet alla ning vähendab paraku kodanike usaldust. Inimestel on tunne, et nende eest varjatakse midagi ja neile ei räägita tõtt.

Kui need tendentsid jätkuvad ning pole läbipaistvust ja ausust nendes küsimustes, siis kasu lõikavad sellest ainult radikaalsed poliitilised jõud. Nad ongi seda juba tegemas. Kõige enam on kaotanud Läti poliitilisel maastikul toetust «Ühtsus», mis on rändekriisi ajal toetanud Euroopa Liidu ametlikke positsioone, mis omakorda on hävitavalt mõjunud nende reitingule, andnud neile hüüdnime «welcome’istid» ning pakkunud nende vastastele võimaluse nende ründamiseks.

-Erinevalt Eestist on Lätis võrdlemisi tugevad venekeelsete erakonnad. Kuidas on neid mõjutanud sündmused Ukrainas?

Koosmeele Keskusel olid 2014. aasta Seimi valimiste järel hea võimalus saada valitsusse, kuid nende avalik toetus Kremlile ja Putinile on viinud selleni, et ülejäänud on teinud kõik selleks, et nad sinna ei kuuluks. Venemaa agressioon Ukraina vastu on nende mainet veelgi halvendanud.

Järgmised Seimi valimised toimuvad 2018. aastal. Näen siin ohumomenti, kuna Lätis inimesed võõrduvad poliitikast, nad on erakondadesse usu kaotanud ja paljud ei lähe lihtsalt valima. Koosmeele Keskusel on väga lojaalsed valijad ning nemad lähevad kindlasti valima. Seepärast on võimalik, et järgmise valitsuse moodustavad Lätis Kremli-meelsed ja nende kontrollitavad jõud. Võim Riias on juba täielikult nende käes ning kui neil võimalus tekib, siis pööravad nad Läti kursi Venemaa suunas. Mitmed lääne analüütikud on nimetanud Lätit Baltikumi nõrgaks kohaks ning kahjuks on neil õigus.

-Selle aasta algul lõi laineid BBC film «Kolmas Maailmasõda». Kuidas võeti film vastu Lätis? Kas viimastel aastatel on süvenenud vastastikune umbusaldus lätlaste ja venelaste vahel?

Vastastikune umbusaldus on tõepoolest suurenenud, kuna pole saladus, et paljud kohalikud venelased toetavad Putinit, kelle nimi lätlastele seondub Krimmi annekteerimise ja Ukraina-vastase agressiooniga.

Mis puudutab filmi, siis minu arvates ei hiilanud briti filmitegijad erilise Läti olude tundmisega. Miks Putinile Latgale, kui «sõbrad» on juba Riias võimul? Nils Ušakovs on Putini ja «Ühtse Venemaa» sõber, kellega seob neid ka sõprusleping. Ušakovs on kahe aasta pärast kõik šansid valitsus moodustada. Milleks siis mingisugune Daugavpils ja hullumeelne sõjaline avantüür Latgales?

See, et Ušakovs saabus möödunud aastal Boriss Nemtsovi matustele, oli poliitilise silmakirjalikkuse tipp. Ta pole kunagi toetanud ei Nemtsovi ega teisi Venemaa opositsionääre. Enne muudab Elton John oma seksuaalseid eelistusi, kui Ušakovs ütleks lahti sõprusest Kremliga.