/nginx/o/2008/12/06/101664t1hee70.jpg)
«Meie kurdame, et meil puuduvad kultuurrahva võimsad avaldusviisid, et meie ei ole veel püstitada jõudnud sambaid, mis paistaksid üle koduõue kaugemale, et meie omajõud pole luua suutnud veel väärtusi, millel universaalne tähtsus.»
Postimees 1925. aastal: Heino Elleri katseaeg sai läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kirjutati kaks aastat tagasi Heino Elleri esimese helitööde õhtu ootel. Kui see aga möödunud oli, siis avaldasid arvustajad pikki ja kiitvaid kirjutisi, mille põhilauseks oli: «Siin lõpeb – Heino Elleri – õppe- ja katseaeg ja algab meisterlikkus.»
Need arvustajate ennustused ei ole käesoleval juhtumisel mitte illusiooneks jäänud, vaid Heino Eller on väsimatult edasi töötanud loova kunstnikuna, vaatamata, et ta kogu aeg, nagu meie teisedki loovad jõud, käsist-alust seotud on igapäevaste leivamuredega. Olles spetsiaal-teooria kandvam õppejõud Tartu konservatooriumis, on tal siiski aega ja energiat jatkunud uute helitööde loomiseks.
Hiljuti andis hra Eller Tallinnas, «Estoonia» sümfoonia orkestriga oma uuemate helitööde kontserdi, mis sooja vastuvõtu nii publikumi kui ka arvustajate poolt leidis.
Neljapäeval on komponisti kodulinlastel võimalus kuulda tema uuemaid helitöid autori enese juhatusel. Iga muusika- kui ka üldkultuuri harrastaja kohus on jälgida eeskätt meie oma loovate jõudude arenemist ja saavutusi. 3.06.1925