Keit Kasemets: Euroopa suletuse hinnaks on Eesti ääremaastumine

Keit Kasemets. Foto: Andres Haabu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Keit Kasemets kirjutab, et Schengeni kadumisest kaotaks terve Eesti ühiskond.

uhanded migrandid olid jõudnud 5. septembriks 2015 Ungarisse, mille valitsus nende edasiliikumist takistas. Austria ja Saksamaa poliitikud oli hämmeldunud. Angela Merkel tegi avalduse, et kõik on Euroopasse oodatud. Austerlased saatsid pagulastele vastu bussid ja rongid, abiks olid sajad vabatahtlikud. Viini linnapea tegi otsuse, mille kohaselt asüülitaotlejad said ühistranspordis tasuta sõita. See kõik oli reaalsus vaid kaheksa kuud tagasi. Euroopa lähtus siis väärtustest, millele Euroopa Liit on loodud ja mis muutsid Euroopa pärast viimast maailmasõda taas juhtivaks jõuks – inimõigused, iga inimese võrdne kohtlemine ja humaansus.

Praeguseks on pilt täielikult muutunud. 13. mail täitus kuus kuud ajast, mil Saksamaa hakkas rakendama ajutist piirikontrolli. Austria on kehtestanud päevase lae pagulaste vastuvõtmiseks ja kaalus tõsimeel Austria ja Itaalia vahelisele sõlmteele 250 meetri pikkuse müüri rajamist Brenneri piiripunkti, mida läbib 15 000 autot päevas. Piiri taastamine tähendaks seal mitte tundide- vaid päevadepikkusi järjekordi. 20. mail otsustasid ELi sise- ja justiitsministrid Saksamaa, Austria, Rootsi, Taani ja Norra ajutise piirikontrolli pikendamise kuue kuu võrra. Austria-Itaalia piiril kontrolli kehtestamisega Euroopa Komisjon ei nõustunud. See tähendab, et mitmed piirid jäävad Schengeni alal suletuks vähemalt aasta lõpuni ja ajutised lahendused kipuvad sageli muutuma alalisteks. Ka Eestis on üha enam neid, kes toetavad piiride taastamist Euroopas.

Mida Schengeni kadumine Eesti jaoks tähendaks? Sageli on nii, et me ei oska piisavalt hinnata seda, mis meil juba olemas on. Me ei mäleta enam, et Schengeni liitumine ja reisivabadus oli Eesti ELiga liitumisel üks peamisi positiivseid argumente. Tänaseks oleme näinud, et piirideta Euroopa kasu ei ole üksnes lihtsamas reisimises, vaid sellel on reaalne mõju ka majandusele – töökohtade loomisele ja sobiva tööjõu leidmisele, kaubandusele, investeeringutele, turismile, ja mis kõige olulisem, meie ühiskonna avatusele ja euroopalikkusele.

Piirikontrolli taastamine ei tähenda ju vaid kontrolli piiril Läti ja Soomega, autoga reisides tuleks taas tundideks peatuda nii Leedus, Poolas kui järgnevatesse riikidesse sisenedes. Mäletate seda aega? Schengeni kadumisel ei oleks enam olemas seda Euroopa Liitu, millega me 12 aastat tagasi liitusime. Nii ei ole piiride taastamise hinda Eestile võimalik välja arvutada. Avatus ja piirideta Euroopa on Eesti jaoks hindamatu. Küll aga on võimalik ligikaudselt hinnata, mida tähendab piiride taastamine Eesti majandusele.

Euroopa Komisjon on hinnanud Schengeni kadumise mõjuks üle Euroopa 0,86% SKPst 2025. aastaks. See tähendab, et üheksa aastaga kaoks Euroopa majandusest ligi 100 miljardit eurot. Eestile kui avatud majandusega väikeriigile, mis asub samal ajal mitmetest ELi turgudest kaugel ning kus mujal tööl käivate inimeste hulk on üks suuremaid, on otsene majanduslik kahju eeldatavalt oluliselt suurem. Eeldatavalt nii kahekordne. Kus tekivad suurimad probleemid?

Teistes ELi riikides tööl käivad inimesed kaotavad konkurentsivõimes. Eestis on pidevalt mujal tööl käivaid inimesi 3,5% tööealisest elanikkonnast. Euroopa Komisjon on välja arvutanud, et üks tund lisaooteaega tähendab 10 eurot lisakulu. See tähendab, et näiteks 15 minuti ooteaja hind on 2,5 eurot inimese kohta. Siseministeerium on hinnanud, et Soomest tulevate 2000 reisijaga laevade puhul võtaks kogu laeva teenindamine piiripunktis 1,5 tundi. Arvestades keskmiseks ooteajaks ühe tunni, kaotaks iga nädal kodus käiv eestlane palgast kuus 80 eurot. Kokku on Eestis 2011 rahvaloenduse järgi 25 000 välismaal pendeltöötajat – neist ligikaudu 15 000 Soomes. Maksimaalselt kaoks välismaal tööl käivate inimeste palkadest piirijärjekorras passimisele seega kaks miljonit eurot, aastas 24 miljonit eurot.

Löögi saaks turismisektor. Seda samal põhjusel, pikad ootejärjekorrad piiril vähendavad reisimise atraktiivsust. Euroopa Komisjon hindab ELi turismisektori kaotuseks 0,07–0,14% SKTst. Eestis on see mõju jällegi suurem, sest suurema löögi saavad ühepäevased reisid, mis muutuvad pikkade järjekordade tõttu mitteatraktiivseks. See oli ka Estraveli juhi Anne Samliku üks põhisõnumeid ELi esinduse 23. aprillil korraldatud seminaril. Eestisse tehti 2015. aastal 6,2 miljonit reisi, neist 3,43 miljonit ühepäevased. Kui arvestada, et iga teine ühepäevareisija jätaks Eestisse tulemata, kaoks veerand kogu reiside mahust. Samuti ei tasu enam Euroopa nurka Eestisse reisida Kesk-Euroopast autoga. Ega tegelikult ka rongiga – kas kujutate ette kiirrong Rail Balticut, mis peatub dokumentide kontrollimiseks iga riigi piiril? Tõusevad ka laeva- ja lennukipiletite hinnad, sest lennujaama ja sadamakulud suurenevad. Maksud moodustavad praegu piletihinnast 40%.

Kaotaksid eksportivad ettevõtted ja logistikasektor. Selle aasta märtsis oli Euroopa Liidu osakaal Eesti ekspordis 75%. ¾ meie ettevõtete kaupadest ostavad eurooplased, suur hulk kaubast jõuab nendeni maismaatranspordi kaudu. Euroopa Komisjon on arvutanud, et iga tund lisaooteaega maksab 50–60 eurot veoki kohta. Iga lisatund muudab meie tooteid kallimaks. Teine probleem on laiem mõju tarneahelale, sest transpordi aja pikenemisel on vaja rohkem juhte ja rohkem autosid. Eri analüüside põhjal suurenevad transpordikulud ELis ligi 25%, Eesti puhul meie asukohast tingituna jälle eeldatavalt rohkem.