Globaalse orjandusindeksi alusel elab Eestis täna ligi 5300 kaasaja orja. Kuigi registreeritud juhtumeid on palju vähem, peab Ohvriabi juht Olle Selliov seda numbrit üsna reaalseks.

«Ma arvan, et see number on reaalne, kuna igapäevaelus me ei märka ega tunne ära neid juhtumeid,» ütles Selliov Postimehele.

«Ohvriabis registreeriti möödunud aastal 16 inimkaubanduse juhtumit ning selle 5000 kõrval tundub see väga ebaoluline number,» lisas ta.

Möödunud aasta juhtumitest neli oli seotud tööalase ärakasutamisega, ülejäänud seksuaalkuriteod.

«Kui kõnnime ringi Tallinna vanalinnas, siis kui palju me teadvustame endale, et ka kerjamisejuhtumid võivad olla seotud inimkaubandusega? Seal on vahendajad vahel ning inimkaubanduse põhiline tunnus on see, et keegi lõikab seejuures teiste inimeste arvelt väga suurt kasu,» selgitas ta.

«Teame ka seda, kui palju inimesi Eestist käivad Põhjamaades tööl ja teevad seda samuti vahendajate kaudu. Meedia vahendusel on meieni jõudnud uudised sellest, et paljud neist töötavad ebainimlikes tingimustes ja need on käsitletavad inimkaubanduse juhtumitena,» sõnas Selliov.

Sotsiaalkindlustusameti juurde kuuluvale Ohvriabile annab kannatanute kohta infot enamasti politsei või muu amet, kes need juhtumid avastab.

«Pean hästi oluliseks, et inimesed ikkagi reageeriks inimkaubanduse juhtumitele, kui nad neid märkavad,» lisas Ohvriabi juht.

Orjandusindeksi andmetel on Eestis 25 inimest 100st orjapidamise ohvriks sattumise suhtes eriti haavatavad. Selliov toob välja, et tegemist on vähekindlustatud inimestega, kuid nende alla kuuluvad ka tänavatel hulkuvad noored, kelle vastu vanemad või hooldajad huvi ei tunne.

«Ka need, kes suunduvad välismaale õppima, on kupeldajatele haavatav sihtgrupp,» lisas Selliov.

Oma osa haavatavate inimeste arvu suurenemises mängib ka rändekriis, mille käigus põgenikud liiguvad inimkaubitsejate vahendusel või on sihtriiki saabudes muudmoodi vähekindlustatud.

Riikliku ohvriabiteenuse peamine ülesanne on aidata abivajajal saavutada iseseisev eluga toimetulek, kui see on halva kohtlemise või tema õiguste rikkumise tõttu langenud.

Ohvriabi pakub esmast nõustamist, aitab suhelda teiste asutustega, tuvastab ohvriabisse pöördunu vajadused ning vastavalt sellele pakub välja võimalused vajalike teenuste saamiseks.

Inimkaubanduse ohvrile tagab sotsiaalkindlustusamet majutuse, psühholoogilise ja juriidilise nõustamise ning muu eluks vajaliku abi.