Professor Michael Woods.

FOTO: Raul Mee

Ülemaailmastumise positiivsed mõjud pole maale jõudnud nii kiiresti kui lootsime, räägib Briti maaelu uurija Michael Woods. Küsis teadusajakirjanik Riin Aljas.

Tellijale Tellijale

Professor Woodsi uuringud näitavad, et näiteks Sloveenia maapiirkonnad saavad Leedust paremini hakkama, ehkki mõlemal on sarnane minevik. Ka tõdeb ta, et kaugtöö revolutsioon pole toimunud nii kiiresti kui loodeti ning pruudipõua käes vaevleb ka Iirimaa.

Ütlete, et maapiirkondade ja üleilmastumise suhtes on kaks peamist müüti: maaelu kas sureb välja või siis vastupidi, võimalusi seal edukaks saada on rohkem kui kunagi varem. Kumma müüdi poole te ise kaldute?

Keskele. Müüte nimetatakse müütides, sest need on liiga lihtsustatud ja saadavad välja valet sõnumit. Võtame näiteks optimistliku lähenemise. Selle järgi jõuab ülemaailmastumise käigus maakohtadesse üha enam tehnoloogiat, ühendusi ja paremaid teid ja nii saavad ettevõtjad paremini oma tooteid müüa ning neil on ligipääs kogu maailmaturule. Või siis teiegi, te saate ajakirjanikuna töötada kust tahes.

Ja kuigi see võibki nii minna, ei tohi unustada, et sellest saavad kasu teatud inimesed, mitte aga maapiirkond tervikuna. Asi on selles, et enamik inimesi peab ikka veel linnas tööl käima, sest kuigi maale jõuavad uued tehnoloogiad, jõuavad need sinna alati hiljem ja maapiirkonnad jäävad alati sammu maha. Näiteks internet – see on seal olemas, ent enamasti aeglasem kui keskustes. See kõik seab maapiirkonnad ebasoodsasse olukorda ning optimistliku müüdi probleem ongi selles, et need mured jäetakse tähelepanuta.

Seevastu teine äärmus on suhtumine maapiirkondadesse kui globaliseerumise ohvritesse, kes ei suuda linnade ja maailmaturgudega võistelda. Samuti usutakse, et nende vastu ei saagi võidelda. See lähenemine ei ole ka õige, sest mõjud on palju keerulisemad ja ma usun, et maapiirkondadel on võimalus oma edu ise kujundada, kui nad suudavad teatud faktorid enda kasuks tööle panna.

Mis need faktorid on? Kui jätame Poola välja – kuna see on väga suur ja pika põllumajandusajalooga riik – , siis kas saate tuua näite mõnest postkommunistlikust riigist, kes on oma maapiirkondadega hästi hakkama saanud? Nii-öelda eduloo?

Hiljutises uuringus analüüsisime põhjalikult Sloveeniat, Tšehhit, Ida-Saksamaad ja Leedut. Välja paistsid teatud väga edukad Sloveenia maapiirkonnad, eriti Itaalia ja Austria piiri lähedal asuvad alad, sest seal on piir enda jaoks tööle pandud: kohalikud kasutavad Itaaliat ja Austriat oma turu jätkuna, see meelitas omakorda välisinvestoreid ning lisaks sellele õitseb seal ka turism. See on edulugu.