Postimees 1993. aastal: mida haritum, seda presidendimeelsem ja riigikoguvastasem

President Lennart Meri ja president Boriss Jeltsin juulilepinguid sõlmimas 1994. aastal. Taamal toonane välisminister Jüri Luik. Foto: Toomas Volmer

EMOR selgitas Postimehe tellimisel välja, kes Eestis hoidis kelle poole presidendi ja riigikogu suure aprillivastasseisu ajal, kui Lennart Meri saatis Kadriorust Toompeale tagasi kolm riigikogus vastu võetud seadust ning andis ühe neist isegi kohtule arutada.

Ilmneb, et seaduste välja kuulutamata jätmine ärritas eestlastest kõige rohkem üle 65-aastasi, samuti väikese haridusega küsitletuid. Suhteliselt kõige rohkem mõttekaaslasi leidis president kesk- ja kõrgharidusega küsitletute hulgas ning Tallinnas.

Küsitlus leidis aset 13.–17. maini ning hõlmas 1000 intervjueeritavat. Neist 62% olid eestlased, 30,5% venelased ja 7,5% muude rahvuste esindajad. Seaduste välja kuulutamata jätmist ei toetanud 52% ja toetas 31%.

EV kodakondsetest oli seaduste välja kuulutamata jätmise vastu 54%, mittekodanikest 46%. Viimaste kohta tuleb kindlasti lisada, et 23% nendest oli selles küsimuses üldse ilma kindla seisukohata. Tuleb välja, et Tallinna muulased mõtlevad peaaegu samuti nagu Tallinna eestlased. Pealinna eestlastest toetas seaduste välja kuulutamata jätmist kokku 41%, sealsete muulaste hulgas oli sama seisukoha toetajaid samuti üle kolmandiku, 36%. Ka kesk-ja kõrgharidusega muulastest toetasid seaduste tagasilükkamist suhteliselt paljud.

1.06.1993