Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/25/5432285t1he085.jpg)
Sel nädalal vahetuskaubana kodumaale jõudnud ukrainlanna Nadja Savtšenko vastab suurepäraselt kõigile dramaturgilistele ja kinematograafilistele põhitingimustele. Õbluke naisterahvas, röövitud õelate vaenlaste poolt tema enda kodumaalt. Vankumatu natuur, kes keeldus end süüdi tunnistamast, pidas näljastreiki ega murdunud mitte hetkekski. Piloot veel pealekauba, õppinud esimese Ukraina naisena varem vaid meestele mõeldud haridusasutuses. Tõeline meie aja kangelanna!
Selles mõttes on hea, et paljukannatanud Ukraina riigil on nüüd väärt sümbol, kelle abil moraali tõsta. Eriti kui paistab valitsevat heade uudiste defitsiit.
Küsimus on ainult selles, kaua läheb aega, kuni ülevoolava kiidukõnega üle kallatud Savtšenkol endal kõigest kõrini saab. Või millal juhtub paratamatu ja kangelaspiloot jõuab ühel või teisel moel filmilinale.