Meie vahekorras Soomega on viimasel ajal juttu olnud peaasjalikult majanduslikkudest küsimustest. Need on toonud teatavaid raskusi, mille lahendamine praegu käsil.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees 1930. aastal: suhetest Soomega
Hiljuti näitas meie saadik Helsingis jutuajamisel meie toimetuse esitajaga, et need raskused tõeliselt ei olegi nii suured, nagu neid mõnedes Soome ringkondades kujutada püütakse. Seda enam on põhjust loota, et peatselt kõrvaldatakse komistuskivid Soome-Eesti majanduslikust läbikäimisest.
Mis puutub kokkupuutumistesse teistel aladel, siis on soomlased ise korduvalt ära märkinud tõsiasja, et hõimumaal Soomel kipub meie suhtes olema just nagu kaks välispolitikat: üks ametlik ja teine mitteametlik. Meil ei ole midagi erilist ette heita oma hõimumaa ametlikule politikale Eesti suhtes. See on olnud kõigiti korrektne ja sõbralik, ilma erilise elevuseta, kuid ka ilma raskusteta – välja arvatud, nagu öeldud, mõned ajutised takistused majandusalal. Ka ei ole ametlik diplomaatia takistusi teinud, vaid ennem soodustanud seda kaugemale minevat lähendustööd, mida teinud on Soomes eestisõbralikud ringkonnad käsikäes Soome sõpradega Eestis. Soomes on seda lähendustööd ristitud mitteametlikuks välispolitikaks ja mõned tulised hõimuvelled on öelnud, et see mitteametlik liikumine ulatab Eestile käe tihedaks koostööks üle ettevaatlikkude diplomaatide pea. 20.05.1930