Postimehe otsestuudios oli külas riigikogu liige, endine majandus- ja peaminister Juhan Parts, kes vastas riigikontrolli auditis esitatud puudujääkidele valitsuse tegevuses Estonian Airi pankrotistumisel.
PÄEVAINTERVJUU Juhan Parts Estonian Airist: valitsuse lauale toodi väga raskes seisus patsient (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll tõdes oma eilses auditis, et valitsus otsustas 2010 ja 2015 aasta vahel Estonian Airi puudutavaid küsimusi alati kiireloomulisena. Sealjuures seisis auditis, et nimetatud ajavahemikul arutas valitsusäriühinguga seonduvat 25 korral ja mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu näeb ette valitsuse reglement ehk seitse kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumist
Endise majandusministri sõnul näitab just see – et asja arutati 25 korda – et valitsus võttis asja väga tõsiselt. Samuti ei pea Partsi arvates paika hinnangud, justkui oleks valitsus Estonian Airi osas otsuseid n-ö üle jala teinud.
«Ma ei tahaks sellega nõustuda [et asju üle jala tehti]. Kas viie aasta jooksul tehti vigu? Loomulikult tehti,» tunnistas Parts. Samas aga toimis valitsus tema sõnul tollal oma parima äranägemise järgi ning olulisi otsuseid tuli vastu võtta.
Ja ehkki laual oli ka variant Estonian Airil stepsel n-ö välja tõmmata, kaalus valitsus plusse ja miinuseid ja otsustas riski võtta. «Valitsuse laua peale toodi patsient, kes oli väga raskes seisus ja kaks doktorit, peaarst Ansip ja opereeriv arst Parts pidid tööle asuma. Öelda nüüd, et kõik need sammud olid 100-protsendiliselt riskivabad – seda me pole öelnud.»
Riigiabi andmisest rääkides sõnas Parts, et see ei ole nii mustvalge. «Püütakse jätta muljet, et valitsus rikkus teadlikult seadust. See ei vasta absoluutselt tõele.»
Partsi sõnul sekkus riik turuinvestori põhimõttel, mis tähendab, et Euroopa Komisjoni luba ei olnud vaja. Kuigi riigiabi risk oli olemas, nagu Parts täna ka tunnistas, oli see sarnane ka tollal paljude teiste Euroopa lennufirmade käitumisemudeliga. Seetõttu leiab ta, et komisjoni otsusega tehti Eesti riigile liiga.
«Elan praegu kinnisidees, et oleks ma majandusminister edasi olnud, oleks ma suutnud [tollase Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Joaquín] Almuniaga selle küsimuse lõpuks kokku leppida,» kinnitas Parts.
Parts rõhutab ka, et 2012. aastal hakatud tugevalt tegelema sellega, et tuua Euroopa lennundusreeglitesse sisse erisusi, mis arvestaks väikeste riikide eripäradega.