FOTO: Urmas Nemvalts

Riigiettevõtete juhtimises ja langetatud otsustes peegeldub kahtlemata majanduslik, aga alati ka poliitiline komponent. Kui puhast poliitilist komponenti saab liiga palju, nihkub tasakaal paigast ning tagajärjed on halvad ühiskonnale, mõnikord ka otsustajatele endile. Riigi kontrolli all on ju enamasti (või peaksid olema) strateegilised ettevõtted, millest oleneb otsesemas või kaudsemas mõttes riigi toimimine ja julgeolek.

Riigikontrolli eile avalikustatud audit pankrotti läinud riiklikust lennuettevõttest Estonian Air ei paku meile kamaluga uusi teadmisi. Küll aga on audit ülevaatlik kokkuvõte neist kümnetest miljonitest, mis aastate jooksul Estonian Airi pandi. Meie ees on taas hulk küsimusi – otsuste taga seisnud inimeste vastutusest, aga sellestki, kuidas käib valitsuse tasandil üldse otsuste langetamine. Kui hästi tehakse eeltööd, kui head andmed üldse ministrite käsutuses on?

Riigikontrolör Alar Karis tuletab kõnealuse auditi aruande sissejuhatuses meelde, et nii mõnedki (poliitikud) pidasid seda ülevaadet juba eos pelgalt tagantjärele targutamiseks. Jah, post factum analüüs on tõepoolest paljuski lihtsam, aga pidev sellele viitamine on ka lihtne meetod kriitika tõrjumiseks.

Avalikkus ootab selgitusi, miks ligi 85 miljonit eurot ühel ja teisel hetkel mängu pandi ning vajadusel tulebki seda korduvalt üle rääkida. Kui suurest summast jäänuks riik ilma otseühendusteta ja reisijate voota? Kui riigikontrolli kriitikale vastatakse üleoleva iroonia või omapoolse rünnakuga, saavutatakse soovitule vastupidine tulemus ning avalikkus ei mõista otsuste tagamaid.

Mitmed riigikontrolli rahvusliku lennufirma auditis esile toodud probleemid pole unikaalsed. Eilne päev tõi ka uudise suursaarte ja mandri vaheliseks ühenduseks tellitud parvlaeva hilinemisest kolme kuu võrra. Poliitilist vastutust, mis puudutab parvlaevaliikluse riigi kontrolli alla toomist eelolevast sügisest, keerutatakse käes nagu kuuma kartulit. Selge on see, et iga poliitik ihkaks uhiuute laevade abil poliitilist profiiti lõigata, kui aga plaanides midagi nässu läheb, püütakse süüd veeretada eelkäija õlule. Poliitik ei taha ka, et tema ajal jäävad riigi lennukid seisma…

Valitsuskoalitsioon on lubanud riigi äriühingute juhtimise jõuliselt käsile võtta ning selle nimel tehakse tööd. Meenutagem majandusministeeriumi välja käidud liitmise ja erastamise reformi, millest tähelepanuväärseim on transpordifirmade konsortsiumi (Eesti Raudtee, EVR Cargo, Tallinna Sadam, Eesti Loots, Saarte Liinid, Tallinna Lennujaam) loomine. Poliitiline juhtimine jääks vaid haldusfirmasse.

Lootus, et korruptsiooni või raha raiskamise juhtumid kaovad, on meelevaldne. Aga vahest aitab see siiski kaasa majandusliku arvestuse tugevnemisele ja hoiab poliitilise komponendi mõistlikes raamides.