Aune Valk

FOTO: Peeter Langovits

Suvi on kohe-kohe algamas ning tuhanded noored ja ka juba mitte enam nii noored inimesed teevad edasiõppimisotsuseid ehk mis koolis, mis tasemel, mis erialal jätkata, kirjutab Aune Valk.

Tellijale

Nii Eestis kui Euroopas on viimasel kümnendil pööratud palju tähelepanu loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse erialadele, pidades just neid majandusarengu võtmeteguriks. Eestis on näiteks püstitatud eesmärk, et aastal 2020 oleks loodus- ja täppisteaduste lõpetajaid kõrghariduses 25 protsenti. Veel viis aastat tagasi oli neid 20 protsenti, 2015. aastal aga 24 protsenti. Vaadates nende erialade lõpetajate sissetulekut, näeme aga, et arvutiteaduste ja tehnikaalade lõpetajate sissetulek ületab keskmist kõigis astmetes.

Leppida ei tohi vähemaga kui keskharidus

Sissetuleku mõttes pole pikemas perspektiivis vahet, kas omandad keskhariduse gümnaasiumis või kutsekoolis, oluline on see saavutada. Riskirühma kuuluvad need noored, kes enne tööturule sisenemist ei ole jõudnud keskharidust omandada, ja neid on Eestis paraku liiga palju.

Aastatel 2005–2009 lõpetas põhikooli kokku pea 90 000 noort ning 20 protsenti neist polnud 2013. aasta lõpuks veel keskharidust omandanud. Võrreldes põhiharidusega annab gümnaasiumis või kutsekoolis omandatud keskharidus olulise palgaeelise. Peamine vahe kesk- ja põhiharitute vahel tuleneb sellest, kas inimesel üldse õnnestub tööd leida või mitte. Kutsekoolis või gümnaasiumis keskhariduse omandanute omavaheline palgaerinevus puudub. Kui vahetult pärast lõpetamist annab kutsekeskharidus tööturule sisenemisel väikese palgaeelise, siis töökogemus võrdsustab hiljem palgad.

Tervikuna annab Eesti tööturul töökogemus palgalisa. Eri aastate lõpetajaid võrreldes on näha, et üheksa aastat tagasi lõpetanute sissetulek on keskmiselt 25 protsenti suurem kui äsja lõpetanutel. Eriti suur vahe on bakalaureuseõppe puhul, väikseim kasv doktoriõppe lõpetanute palgas. See on ka mõistetav, kuna enamik doktorante töötab õpingute ajal ning nende jaoks ei tähenda õpingute lõpetamine alustamist oma esimesel ja selle võrra madalama palgaga töökohal.

Kümne aastaga kaob 10 protsenti erialase haridusega noortest Eesti tööturult

Üks suurimaid murekohti on see, mida teevad umbes 11 500 noort, kes aastatel 2005–2013 omandasid Eestis erialase hariduse. Kokku on üle 10 protsendi kutse- või kõrgkooli lõpetanutest Eesti tööturult eemal, nad ei tööta, ei ole töötud, ei tegele väikese lapse kasvatamisega ega ole ka kaitseväes.

Tõsi küll, kolmandik neist on rahvastikuregistri järgi välismaal. N-ö kadunud koolilõpetajate hulgas on erialade vahel suured erinevused. Välismaal on näiteks 15 protsenti kutseharidusega arhitektuuri ja ehituse lõpetanutest. Nii kutse- kui kõrghariduses on palju Eestist eemal olijaid veel tervisega seotud erialade lõpetanute hulgas. Siia kuuluvad näiteks arstid ja õed.

Palk ei ole muidugi ameti kasulikkuse määr, kuid on selge, et teatud tööd kaovad või peavad muutuma nutikamaks ja tootlikumaks ehk nii töötajale kui tööandjale enam tasuvaks. Me ei saa ega tohi eeldada, et odavat, väikeste tööjõukuludega allhanketööd jätkub kauaks.

See analüüs räägib keskmistest sissetulekutest. Aga amet tuleb valida ikka südame järgi. Kui teha midagi tipptasemel ja pühendumisega, pole ükski valik ka sissetulekut silmas pidades vale.