Erkki Bahovski: võimalus olla vait?

Erkki Bahovski Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Eesti on valinud Brexiti teemas õige tee ega ole hakanud Ühendkuningriiki keelitama Euroopa Liitu jääma. On ju britid kõigile selgeks teinud, et otsus Euroopa Liitu jääda või sellest lahkuda on puhtalt nende suveräänne õigus ja sestap ei maksaks välistel oma nina nende asjadesse toppida. See oleks kontraproduktiivne ja kui Eesti mingi avalduse teeks, annaks see vaid laskemoona ühendusest lahkumise pooldajatele.

USA president Barack Obama küll märkis, et Ühendkuningriik kaotaks EList lahkudes palju ja mõne suurriigi esindaja on veel midagi mokaotsast nentinud, kuid need on suurriigid ning lõppkokkuvõttes pole väljaspool olijad brittidele mingit tähelepanuväärset survet avaldanud.

Erinevalt Brexitist on Soome NATO liikmesusega lood teised. Eelmisel nädalal riigivisiidil olnud Soome president Sauli Niinistö oli väga häiritud sellest, et teised tulevad Soomele ütlema, kas Soome peaks NATOga ühinema või mitte. Eestigi poliitikud on Soomet NATOsse ajanud ja küsimus ongi, kas tulnuks kasutada võimalust vait olla.

Eesti-Soome suhetest kirjutades ja rääkides astutakse alati miiniväljale, mis on segu ajaloolise kogemuse erinevusest, solvumisest, suurema ja väiksema venna kompleksist, avalikust ja mitte nii avalikust diplomaatiast. Nende miinide vahel laveerimine on tundlik ettevõtmine, mis eeldab head tahet ja vilumust.

Nii on Eesti ja Soome poliitikutel alati valik, kas öelda oma eelistusi välja suletud uste taga või suure aplombiga. Soomele on niigi Vene poliitikud mõista andnud, et kui soomlased peaksid otsustama ühineda NATOga, on Moskva reaktsioon karm. Seda  arutatakse tõsiselt ka Soome välisministeeriumi tellimusel koostatud raportis Soome võimaluste kohta ühineda NATOga.