/nginx/o/2016/04/19/5279203t1h780f.jpg)
USA presidendivalimiste kampaania tüürib kiiresti finaali suunas. Paljud asjatundjad ja politoloogid laiutavad praegu käsi ja kurdavad: «Kes oleks ometi osanud arvata, et Donald Trumpist saab tõepoolest presidendikandidaat!?» Trumpi edu polnud aga sugugi nii keeruline ette näha, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.
Donald Trumpi impeeriumisse kuulub sadu kinnisvaraobjekte kogu maailmas. Trumpi nime kandvad tornid ehivad Manhattanit, Floridat, Koread, Aserbaidžaani, Dubaid, Mehhikot ja Panamat. Trumpi hasartmänguasutused toovad talle muinasjutulist tulu. Tema isiklik vara arvatakse ulatuvat nelja miljardi dollarini. Pole mingi ime, et Ameerikas, kus miljonäristaatus on alati sümboliseerinud edukust, peetakse Donald Trumpi juba ammu rahvuskangelaseks. Pealegi on ameeriklased rahvas, kes on üles kasvanud teleseriaalide ja jutusaadete varal.
Seepärast on Donald Trump kui arvukate telesaadete kangelane ja saatejuht ammugi muutunud miljonite ameeriklaste pereliikmeks. Nii astuski Donald Trump lihtsalt teleekraanilt ja reklaamplakatitelt valimisvõitluse tribüünile.
Arvatavasti ei olnud Donald Trumpil päris presidendivalimiste kampaania algul tõsiseid plaane. Sellest annab aimu tema väga tagasihoidlik valimiseelarve: Donald Trumpil 50 miljonit, Hillary Clintonil aga 180 miljonit dollarit. Küllap pidas Donald Trump osalemist presidendivalimistel lihtsalt oma uute kommertsprojektide võimsaks reklaamikampaaniaks. Seepärast ei hakanud Trump looma ka professionaalsetest poliittehnoloogidest meeskonda, piirdudes ainult oma väimehe Jared Kushneri abiga, kes kirjutas talle kõnesid. Aga süües kasvab isu.
Kampaania algul sai Trump ootamatult valijate väga korraliku toetuse New Hampshire’i, Lõuna-Carolina ja Nevada eelvalimistel. 1. märtsil, nõndanimetatud superteisipäeva ajal, pälvis Donald Trump võidu üheteistkümnest osariigist seitsmes ning temast sai Vabariikliku Partei peamine soosik.
Trumpi ees hakkas terendama Valge Maja kontuur, mis muutus iga eelvalimisega aina kindlapiirilisemaks. Nii leidis Donald Trump, et USA presidendi amet kulub talle kenasti ära tema suurseriaalis «Donald T. elu». Ja nagunii on see suurepärane viis tõmmata piiramatult investeeringuid oma kommertsprojektidesse: bränd «Mister president» on palju väärtuslikum kui pelk «Mister Trump».
Loomulikult tabas Vabariikliku Partei juhte Trumpi lakkamatu edu täieliku ootamatusena. Paljud asjatundjad on seniajani hämmastunud, kuidas ekstsentrilisest miljardärist sai üleöö ülipopulaarne poliitik. Minu meelest on Trumpil olnud varuks õige mitu saladust.
Esiteks on tal jõuline iseloom ja ebatavaline geneetiline taust. Saksa eellastelt on Donald Trump pärinud pedantsuse ja töökuse, šoti esivanematelt sõjaka vaimu ja keevalisuse. Pole sugugi üllatav, et Donald Trump oli teismelisena raske iseloomuga, nii et ta anti 13-aastaselt kasvatada New Yorgi sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas edukalt. Sõda on nimelt ehe Trumpi element. Pole isegi oluline, mille nimel ta sõdib: uue ehitustellimuse või presidendiameti eest.
/nginx/o/2016/05/24/5427769t1h4c9d.jpg)
Teiseks on Donald Trump juba ammu küpsenud Vabariikliku Partei poliitikute «inkubaatoris». 1988. aastal kaalus George Bush-vanem oma presidendikampaania ajal Trumpi isegi asepresidendi kandidaadina. Ühesõnaga, Trumpil oli juba tollal omadusi, mis võinuksid viia ta kõrgele poliitikataevasse.
Donald Trumpi peamine relv võitluses valijate pärast on see, et ta purustab kõik Ameerika poliitikutega seonduvad šabloonid ja stereotüübid: ta ei räägi mitte seda, mida ootavad valijad, vaid seda, millesse ise usub.
Trumpi vastased süüdistavad teda fašismis, sest ta on kutsunud üles ehitama piirile Mehhikoga müüri ning piirama sisserännanud moslemite õigusi. Tegelikult kehtivad USAs aga seadused, mis lubavad tulistada ebaseaduslikult piiri ületanud mehhiklasi ning saata maalt välja elamisloaga inimesi ekstremistlikuks kuulutatud üleskutsete levitamise eest internetis. Lisaks pole USA võtnud vastu kristlastest põgenikke Süüriast. Seetõttu jätab Trumpi hukkamõistmine tema rändepoliitikat puudutavate seisukohtade pärast variserliku mulje.
Võib-olla ise seda soovimata paljastas Donald Trump Ameerika võimuladviku valskuse. Inimesed näevad seda, kuulevad ja mõistavad. Seepärast annavadki Vabariikliku Partei lihtliikmed oma hääle Trumpile. Nii on sündinud Ameerika poliitikas uus ilming - «rahvapresident», kes ei karda inimesi, vahetut dialoogi, ausaid vastuseid rasketele küsimustele.
Sel «ilmingul» on aga omad suured üllatusedki. Donald Trump ei ole sugugi nii lihtsakoeline, nagu see võib tunduda. Eriti ei ole ta kiirustanud esile tõstma tihedaid sidemeid Venemaa ärimaailmaga. Donald Trump kohtus juba 1988. aastal Washingtonis toonase NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšoviga. Nähtavasti juba siis otsustas Trump hakata investeerima Moskva kinnisvarasse.
Trump sõlmis tihedad sidemed Thbilisist pärit Tamir Sapiriga, kes tegeles aktiivselt Venemaa naftaprojektidega. Samuti tegi Trump koostööd aserbaidžaanlase Araz Agalaroviga, kelle poeg oli abielus Aserbaidžaani presidendi İlham Əliyevi tütrega. Araz Agalarovile kuulub Moskva suurim kaubandus- ja messikeskus Crocus City.
Pikka aega oli Donald Trumpi nõunik Felix Sater. Samal ajal töötas Sater Venemaa kompanii Mirax Group heaks ja oli selle omaniku, skandaalidega tuntuks saanud Venemaa ärimehe Sergei Polonski peamine nõunik (praegu ootab Polonski Moskvas Matrosskaja Tišina uurimisisolaatoris kohut). Trumpi lähikonnas on täheldatud ka poliittehnolooge, kes varem pakkusid oma teeneid Ukraina endisele presidendile Viktor Janukovõtšile.
/nginx/o/2016/05/24/5427771t1he093.jpg)
Võib-olla just seepärast on Venemaal levinud arvamus, et USA presidendiks saades tunneb Donald Trump huvi sõbralike suhete taastamise vastu Moskvaga. Mina arvan, et see on puhas illusioon. Tegelikult kujutab Donald Trump endast Moskvale tõsist ohtu. Küllap meeldivad Vladimir Putinile ja tema Kremli lakeidele Trumpi avaldused Obama asjatundmatu poliitika ning vajaduse kohta vaadata üle USA ja Euroopa Liidu sõjalist koostööd puudutavad suhted.
Trump toetab Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust, mis ähvardab viimast kokkuvarisemisega. See muidugi meeldib samuti kohutavalt Kremlile. Ja mis peamine - Trump on mitu korda nimetanud Vladimir Putinit tugevaks liidriks. Selle eest võiks Putin Donaldit lausa sama tugevasti suudelda nagu omal ajal Leonid Breznev enda liitlasi.
Trumpi ennustamatus, õigemini ennustatav agressiivsus hirmutabki kõige rohkem Ameerika eliiti. Ameerika on otsekui suur kaitseala, kus paljuneb raha. Selleks on vaja vaikust ja rahu. Liiga kärarikas Trump võib idüllile otsa teha. Seepärast tuleb ka võitlus Donald Trumpi vastu julm - ja kestab Hillary Clintoni täieliku võiduni.
/nginx/o/2016/05/24/5427773t1h4488.jpg)
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas keeltekoolis õpetajana.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)