Juhtkiri: Eesti ei jooksegi «täiesti tühjaks»

Foto: Urmas Nemvalts

Kas mäletate veel paanilisi pealkirju, kuidas Eesti inimestest tühjaks jookseb? Ses mõttes on teadmine, et eelmisel aastal tuli Eestisse rohkem inimesi, kui siit lahkus, tore ja rahustav.

Osalt on esitatud arvude taga küll ka statistikaameti metoodika muutused, ent võrreldes rännet pikemate perioodide kaupa, võime öelda, et toimunud ja toimumas on sisuline murrang.

Kuigi mõistetavalt on me inimeste meeli erutanud Euroopat tabanud pagulaskriis, ei kajastu selle mõju Eesti rändearvudes just kuigi ulatuslikult (seda pehmelt öeldes). Statistikaamet analüüsis, millisel maal on sisserändajad sündinud. Umbes pooled 15 000 sisserändajast on sündinud Eestis – nemad on tagasirändajad.

Tõsi, Eesti kodanike väljaränne ületab endiselt tagasirännet. Järgmised suuremad sisserändajate rühmad on Soomes, Venemaal ja Ukrainas sündinud. Kokkuvõttes tuleb vägagi märkimisväärne osa sisserändajatest teistest Euroopa Liidu riikidest – valdavalt on ka tegu kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga. Piisab ka pilgust Eesti ülikoolide välisüliõpilaste statistikale, ütlemaks, et see on just sedasorti sisseränne, mida peaksime rõõmuga tervitama.

Miks siis Eesti «täiesti tühjaks jooksmise» ennustused tõeks pole saanud? Rändel on kolm käivitavat tegurit: rändealiste (st noorte) suur hulk, riikide elatustaseme erinevus ja konkreetne rännet valla päästev sündmus (vt Tiit Tammaru, «Praegu taotakse atrasid relvadeks, aga tuleks taguda raamatuteks», PM AK 14.05).

Esiteks ongi Eestis peamisse rändeikka (18–35) jõudnud ja jõudmas 1990ndate väikesed põlvkonnad. See tähendab, et Eesti väljarändepotentsiaal väheneb. Suurt osa mängib seegi, et ehkki Lääne-Euroopa tulutase on endiselt Eesti omast tublisti kõrgem, pole vahe nii tohutu kui veel kümmekond aastat tagasi. Samuti saame seletuseks vihje, et tööjõuturul valitseb praegu pigem töökäte põud kui tööpuudus.

Võiks ju oletada, et kuna eelmisel aastal läks Soome majandusel suhteliselt kehvasti, on seal Eesti kodanikke vähemaks jäänud. Statistika järgi elas eelmise aasta lõpus Soomes siiski rohkem Eesti kodanikke kui ülemöödunud aastavahetusel – meie kodanikke elab põhjanaabrite pinnal nüüd üle 50 000 ja 22 protsendiga kõigist välismaalastest on me kaaskodanikud seal endiselt suurim välismaalaste rühm.   

Vägagi tähelepanuväärne on ka Eesti-sisese rände andmestik. Tõmbekeskusi on meil endiselt kaks: Tallinna ja lähivallad Harjumaal ning Tartu. Teistest maakondadest aga rändeealised peamiselt lahkuvad. Eriti muljetavaldav on (noorte) väljaränne Ida-Virumaalt.

Seega, sisseränne ja väljaränne Eestist on vastupidi kõige mustematele ennustustele jõudnud tasakaalu, ent liikumine maalt ja väiksematest linnadest tõmbekeskustesse jätkub.