Ivar Raig: kuidas britid muudavad Euroopa Liitu

Ivar Raig Foto: Postimees.ee

Majandusteadlane Ivar Raig kirjutab Suurbritannia Euroopa Liidu liikmesuse tagamaadest ning võimalikest edasistest arengutest, mida brittide «jah» või «ei» endaga kaasa tooksid.

David Cameron lubas kolm aastat tagasi, et peaministriks saades viib ta läbi Euroopa Liidu reformi ja korraldab referendumi Ühendkuningriigi Euroopa Liitu jäämise küsimuses. Peaministriks ta sai. Lepingu Euroopa Liidu liikmesriikide ja institutsioonidega Suurbritannia eristaatuse kohta tegi samuti.

Viimasest tiivustatuna kuulutasid valitsus ja parlament referendumi välja isegi lubatust varem. Selle toimumise ajaks sai 23. juuni 2016. Peaminister arvestas sellega, et suurte pingutustega Brüsselis saavutatud lepingut toetavad lisaks tema enda juhitud konservatiivsele parteile ka enamik Tööpartei, liberaaldemokraatliku erakonna ja Šoti Rahvuspartei saadikuid parlamendis ning nende valijad. Koostöös Londoni pangandusjuhtide, Briti kaubanduskoja, suurettevõtjate ja paljude kutseliitudega püüab peaminister saavutada referendumil kindlat võitu, et suruda maha euroskeptikute kasvanud kriitikat valitsuse ja ELi institutsioonide suhtes.

Kuid senine «JAH»-kampaania ELi jäämise toetuseks on läinud üle kivide ja kändude, kuigi selleks on tehtud lausa erakordseid pingutusi. Lisaks Brüsseli lepingule on ELi jäämise kampaanias võetud appi hirmutamine Venemaa kasvava mõjuga Euroopas, lahkumise negatiivsete majanduslike (kasvu aeglustumine) ja poliitiliste (ELi lagunemine) mõjude võimendamine ning isegi USA presidendi Barack Obama manitsev soovitus jääda liitu. Kuid miski pole senini aidanud avalikku arvamust oluliselt kallutada ELi jäämise kasuks. Ühendkuningriigi kuuest peamisest punktist koosnevat eristaatuse lepingut ELiga ei pea enamik valijatest piisavalt heaks, et see muudaks oluliselt ELi toimimist ja suhteid Suurbritanniaga.