Pildil Rahvusraamatukogu peadirektor JANNE ANDRESOO,

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo vastab ajakirjanik Mihkel Niglase artiklile teadusraamatukogude puudumisest Eestis ja ebaõnnestunud kogumispoliitikast.

Tellijale Tellijale

Tuleb tõdeda, et rahvusraamatukogu ja teadusraamatukogu funktsioonide täitmine ongi tihedalt seotud: need ülesanded toetavad teineteist. Võimatu on uurida Eestit – seda maad ja rahvast –, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid. Eesti rahvusliku kirjavara kollektsioonid on vajalikeks teaduskogudeks paljude erialade uurijaile, mitte pelgalt humanitaar- ja sotsiaalteadlastele.

Rahvusraamatukogu kui teadusraamatukogu ülesandeks on toimida humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukoguna. Nende valdkondade teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine on meil pikaajaline kavakindel tegevus. Jah, meie kõige tugevamateks külgedeks on õiguskirjanduse, samuti kunsti- ja muusikavaldkondade kirjanduse tubli esindatus.

Rahvusraamatukogu on täiendanud oma kogusid järjepidevalt nii traditsiooniliste kui ka e-väljaannetega. Igal lugejal on võimalik meie veebilehe vahendusel kasutada olemasolevaid litsentsiandmebaase, lugeda võrguväljaandeid ning tutvuda digitaalarhiivis DIGAR olevate digiteeritud väljaannetega.

DIGARi maht on kasvanud märkimisväärseks: kättesaadavad on 30 000 nimetust Eesti väljaandeid. Teadusväljaannete kättesaadavuse rahuldava taseme tagamisel on olnud oluline roll rahvusvahelistel elektroonilistel andmebaasidel: lugejate käsutuses on praegu 35 andmebaasi, sh 31 välis- ja neli Eesti andmebaasi. Teisisõnu: rahvusraamatukogu kasutajaile on otsinguportaali kaudu kättesaadavad 72 000 e-ajakirja ja 76 000 e-raamatut. Peab nentima sedagi, et otsingute hulk rahvusraamatukogu andmebaasides on kasvanud möödunud aastal (võrrelduna ülemöödunud aastaga) suisa hüppeliselt, miljonilt poolteise miljonini.

Ka meie külastusstatistika näitab kindlat suundumust e-raamatukogu kasuks: möödunud aastal oli 540 000 külastusest üle 400 000 e-külastuse. Üliõpilased, õppejõud ja spetsialistid külastavad meid Tõnismäel jätkuvasti ka autoriõiguse piiranguist tulenevail põhjusil: kõigele vajalikule ja huvitavale ei ole paraku võimalik veebi kaudu juurdepääsu tagada.

Eesti väljaannete kogude regulaarne ja süstemaatiline täiendamine on väga paljuski teoks saanud just tänu sundeksemplaridele. Arvan, et nii Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu kui ka Eesti Rahvusraamatukogu on rohkelt pingutanud oma kollektsioonide täiustamise ja parimais tingimusis säilitamise nimel.

Lähitulevikus jätkatakse seda tegevust samavõrd hoolikalt säilituseksemplari seaduse alusel. Tulevane seadus toob kaasa uue, digitaalse mõõtme: digitaalsete väljaannete kogumine muutub sama oluliseks nagu traditsiooniliste väljaannete kogumine. Lisandub ka trükiste ja filmi digitaalse algmaterjali kogumine, säilitamine ja raamatukogu kasutajaile kättesaadavaks tegemine.