Johanna Helin.

FOTO: Erakogu

Naiste olukorra parandamisest maailmas võidaks kõik riigid, kirjutab MTÜ Mondo juhatuse liige ja maailmahariduskeskuse juht Johanna Helin.

Sel nädalal kogunes Kopenhaagenisse üle maailma 5500 inimest arutama Women Deliver konverentsil naiste olukorra üle. Ajendiks uued üleilmsed kestliku arengu eesmärgid, mis püüdlevad ka soolise võrdsuse poole. Kui Eestis räägime just palgavõrdsusest ja naiste vähesest osalusest poliitikas ja juhtivatel positsioonidel, siis globaalsel tasandil nähakse diskussioonides jätkuvalt ühe suurima probleemina naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning võimalusi oma rasestumist kontrollida.

Mõned pingutused on juba vilja kandnud

Paar aastakümmet tagasi räägiti palju tüdrukute haridusest, kuna märgati, et arengumaade tüdrukud ei jõua kooli. Ühised pingutused on selles osas vilja kandnud ja nüüd astub suures osas maailma riikides esimese klassi sama palju tüdrukuid kui poisse (erandeid siiski veel on, eriti Sahara-taguses Aafrikas). Nüüdseks on aga märgatud, et samade tüdrukute unistused paremast tulevikust peatuvad liiga kergelt varajaste raseduste ja abielude tõttu.

Statistika järgi ei saa 225 miljonit naist oma rasestumist kontrollida ning 2/3 uutest HI-viirusesse nakatunutest on noored tüdrukud. Maades, kus puudub ligipääs tervishoiule on rasedus ka selge terviserisk – sünnitusel hukkumine on arengumaade 15- kuni 19-aastaste teismeliste seas levinuim surmapõhjus.

Iga päev pannakse maailmas mehele 37 000 alaealist tüdrukut. Humanitaarkriisid on tõstnud varajaste abielude arvu hüppeliselt, kuna pagulaslaagrid pole teismeliste tüdrukute jaoks turvalised kohad ning loodetakse, et abielu kaitseb neid seksuaalse vägivalla eest. Suuremas pildis see kahjuks nii muidugi pole. Iga kolmas naine on kogenud füüsilist vägivalda, tavaliselt oma partneri poolt. Aga mis juhtub koduseinte vahel, sinna tavaliselt jääbki.

Uued tehnoloogiad ja lahenduste otsimine

Probleemidele on hakatud leidma lahendusi uute tehnoloogiate abil. Lihtsamad mobiiltelefonid on nüüdseks taskukohased ka vaestele ja nende abil jõuavad teenused ka sinna, kuhu varem ei jõutud. Sündide registreerimine, rasedate nõustamine ja haridusprogrammid on tehtud kergeks ja kättesaadavaks ka vaesematele uute äppide kaudu. Nende abil saab näiteks väiksem arv tervishoiutöötajaid silma peal hoida suuremal hulgal inimestel ja jagada nõu ka distantsilt. Naistel on ka varasemast paremad võimalused anda ametnikele ja nõustajatele teada oma vajadustest või leida info võimaluste kohta, mida naiste eest varem varjati. Puudutab see siis rasestumise vastaseid meetmeid või infot selle kohta, kust otsida abi, kui sind sunnitakse abielluma vastu tahtmist. Sotsiaalsed normid ja traditsioonid on aga aeglasemad arenema kui tehnoloogia.

Ja kuidas on siiski selle hariduse, palgalõhe ja poliitilise osalusega? Ainult kolmandikus maailma riikidest jõuab gümnaasiumisse sama palju tüdrukuid kui poisse. Kaks kolmest maailma kirjaoskamatust on ikkagi naised ning naiste tehtav töö on suures osas tasustamata. Eelmisel aastal olid ainult 22 protsenti maailma parlamendiliikmetest ja 17 protsenti ministritest naised, isegi kui kogemus on näidanud, et naised panevad riigijuhtimisel suurema rõhu sotsiaalsete väljakutsete lahendamisele, haridusele ja tervishoiule ning ettevõtted, mis on kaasanud juhtimisse naisi, on jõudnud suurema tootlikkuseni.

Majandusteadlased on arvutanud, et kui vaestel naistel oleks ligipääs haridusele ja laenudele, võrdne võimalus omada maad ja pärida ning naised saaksid üldiselt võrdse töö eest võrdset palka, lisanduks sellest maailma rahvamajanduse kogutoodangusse 28 miljardit dollarit aastas – ligi 40 protsenti! Natuke tagasihoidlikumad – ja kahjuks ka realistlikumad – arvutused näitavad, et maailma RKTsse lisanduks 12 miljardit dollarit aastaks 2025, kui kõik riigid suudaksid järgida vähemalt oma regiooni kõige võrdsema riigi eeskuju.

Selle tõttu nähakse naisi ja soolist võrdsust ühe maailma suurima kasutamata ressursina. On aeg mõista, et naised toodavad lisaks lastele ka palju muud.