/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/09/25/77268t1h56db.jpg)
Juhtkiri: viisakad retsimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskete gümnaasiumiõpilaste kui rebaste ristimine on varasematest aastatest teadaolevalt võtnud retsimise mõõtmed: kõikvõimaliku solgi sissesöömine-joomine, alandused, riiete-juuste-ihu mökerdamised jne. Ehk viimase aasta jooksul Soome koolides toimunud kaks tulistamisjuhtu on äärmiselt teravalt tõstnud päevakorrale koolivägivalla teema, mistõttu nii mõnegi Eesti kooli juhtkond on otsustanud sellesügist rebaste ristimist kontrollida või hoopis ära jätta. Et riske oleks vähem.
Iseenesest on rebaste ristimine tore traditsiooniline ettevõtmine, mida nii paljud äsjased gümnasistid kui ristimise korraldajad ootavad. Kuid lihtne on rebaste pihta pori loopida, neile siirupit ja sulgi pähe määrida, neid kinni teipida vms, hoopis raskem aga välja mõelda humoorikad, pinget ja lõbu pakkuvad tegevused. Improviseeritud tantsudes, lauludes, näite- ja sportmängudes on palju rohkem nalja kui mädatomatiga pihtasaamises.