/nginx/o/2015/04/11/3952237t1h0d57.jpg)
Seadusemuudatus, mis lubab kohaliku volikogu saadikul kuuluda parlamenti ning riigikogulasel kuuluda kohalikku otsustuskogusse, lõpetab pardijahi, mis iga kord kohalike valimiste eel toimub.
Tellijale
Martin Kukk: seadusemuudatus lõpetaks pardijahi, mis alati kohalike valimiste eel toimub (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni 2005. aastani oli kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel võimalik samal ajal riigikogu töös osaleda, aga seejärel jõustus piirang, mis selle keelas.
Vahepeal on piirangu kaotamist korduvalt arutatud. Erinevad õiguskantslerid on selles küsimuses olnud risti vastupidisel arvamusel. Allar Jõks on seni kinnitanud, et see on tema hinnangul põhiseadusega vastuolus. Indrek Teder on olnud seisukohal, et korraga nii volikogus kui parlamendis töötamine on põhiseaduspärane.
2015. aastal sõlmitud valitsuskoalitsiooni lepinguga fikseeriti poliitiline tahe piirangu kaotamiseks – et edaspidi võiks olla kohalike omavalitsuste volikogude liikmetel õigus töötada riigikogus ja vastupidi.
Kõigil inimestel on võimalik kandideerida nii riigikogu, kohalike omavalitususte volikogude kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Ehkki idee tunduks paljudele populaarne, ei saa riigikogu liikmelt kohalikel valimistel kandideerimisr õigust ära võtta, see on tema põhiseaduslik õigus.
Praktikas on tekkinud totter olukord, kus riigikogu liikmed küll kasutavad kandideerimisõigust, aga ei saa oma mandaati realiseerida. Et see enesepettus – mil pea kõik parlamendiliikmed kandideerivad, aga volikokku ei lähe – laheneks, tahetaksegi kuuluvuspiirang ära kaotada.