Indrek Kuus.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Truudus on tõepoolest väärt omadus, kuid Priit Toobali puhul avaldus see tegudes, mis ei vääri mingisuguseid kaitsekõnesid, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.

Tänavu kevadel, kui autole suverattaid alla panin, keeldus väljumast üks visa ja vastik rattapolt. Kõigepealt läks nässu rattarist, seejärel uue korraliku rattavõtme padrun. Polt oli kinni, nagu tahaks jääda sinna kogu eluks. Appi sai võetud leotusvedelikud, keevitusaparaat ja kogenud mehed. Poldipea oli nagu käkk, aga paigas.

Lõpuks sõitsin bensiini raisates ühte töökotta, kus lõpuks see kohutav polt mingisuguse eritehnikaga, nagu töömehed ütlesid, pesast välja väänati. Maksin mitukümmend eurot ja näitasin polti sõpradele. Nad polnud nii jubedat polti varem näinudki. Siis viskasin Visa Poldi minema.

Sarnasus selle poldi ja Priit Toobali vahel on ilmselge. Poldi töö oli hoida ratast kinni, Toobal täitis truult ja visalt oma ülesandeid Keskerakonna peasekretärina. Kui poldid oskaksid rääkida, siis üks ilus polt ütleks, et visa rattapolt ei suutnud oma ametis täita ametikaaslaste ootusi.

«Ma arvan, et pigem oli tegemist Visa Poldi enda otsusega, kui ta nägi, et ta ei suuda enam seda tööd teha sellisel viisil, nagu auto rattad ootasid,» ütles poltide fraktsiooni esimees. Tema  hinnangul ei tulnud visa rattapoldi otsuse ajastus üllatusena, sest poltide juhatuse koosolekul oleks päevakorras olnud nagunii punkt, kus oleks toore jõuga kinnikeeratud ja keevitatud ja väänatud poltide väljaviskamist Poltide Erakonnast.

Poltide Erakonna aseesimees ütles, et vapper polt lasi end välja keerata vabatahtlikult tema vastu korraldatud nõiajahi tõttu. «Saan tõesti Visast Poldist aru, et tal on kopp ees. Minu ettepanek oli: «Mine puhka terve suvi ja siis vaatame-räägime!», ütles erakonna kõige pikem naispolt.

Poltide Erakonna esimees teatas Visa Poldi kohta, et tegu on küll ühe etapi lõpuga, ent see ei pruugi olla viimane samm Visa Poldi karjääris. Visa Polt ise saatis erakonnakaaslastele emotsionaalse avalduse, milles teatas oma otsusest lahkuda Esimese Rattapoldi töökohustest.

Lugupeetud poliitikahuviline Toomas Mattson kirjutas mõned päevad tagasi Facebooki, et ta poleks iial arvanud, et tal tuleb kunagi tahtmine Priit Toobali kaitseks mõni sõna kirjutada. Aga näe, tuli.

«Puht inimlikult, mitte tema kui parteitegelase kohta. Niipalju, kui mina olen lihtsa ühiskonnaelu vaatlejana näinud, on Toobal ülimalt truu parteisõdurina viskunud igasugustele dzottidele, nii Juhi kui ka teiste Juhti ümbritsevate tegelaste eest. Ajanud nende heaks suust välja kõige hullemat ja haigemat juttu, teinud mis tahes vastikuid tegusid. Ja siis öeldakse talle oma parteist tänutäheks, et ta on eilne päev. Ja veel ka nende suu läbi, kes on ilmselt vähemalt kaudselt oma positsiooni eest ka Toobali tegutsemisele tänu võlgu. No see ei ole väärikas. Isegi Keskerakonna mõõdupuu järgi,» tõdes Mattson.

Truudus on tõepoolest väärt omadus, kuid Toobali puhul avaldus see tegudes, mis ei vääri mingisuguseid kaitsekõnesid. Sõjakurjategijad olid ka hullunud väepealikele truud, kui jagasid käske põletada maha linnu, puua lapsi ja teha muid jõledusi. Tahaks loota, et sedasorti tooballik truudus Eesti poliitikas on eilne päev igasuguse mõõdupuu järgi.


Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes.