Tim Kruger: Araabia Ühendemiraadid tahavad ehitada «vihmamäge» - kas see on normaalne?

Araabia Ühendemiraatide suurim linn Dubai Foto: SCANPIX

Eglwyswrw on päriselt olemasolev koht. Selles Walesi külas sajab sama palju vihma, kui täishäälikuid nimes puudu. Eelmisel talvel sadas seal 85 päeva järjest, mis jäi vaid veidi alla Briti senist vihmarekordit, kirjutab Oxfordi ülikooli teadur Tim Kruger veebiväljaandes The Conversation.

Asukoha rohkel niiskusel on ka põhjus: tuuled kannavad Atlandi ookeanilt Walesi mägedesse niiske õhu, mis tõustes jahtub ja kaotab võime endas veeauru hoida. Veeaur kondenseerub ning langeb mõnusa ja värskendava vihmana, kuigi usun, et Eglwyswrwi elanikud võisid just hiljuti selle kohta hoopis teistsuguseid omadussõnu kasutada.

Olukord seisneb selles, et mäed põhjustavad vihma – täpsemalt öeldes loovad mäed sobivaid tingimusi selleks, et niiskus õhus kondenseeruks ja vihmana alla langeks. Selline teadmine on hamba verele ajanud Araabia Ühendemiraatidel (UAE). Rahulolematu Burj Khalifaga (maailma kõrgeim hoone), inimeste poolt ehitatud Palmi ja Worldi saartega, on UAE nüüd mõtlemas omaenda mäe ehitamisele.

Dubai tehissaared. Foto: Scanpix Foto: -/AFP

Seda nähakse võimalusena anda kõrberiigile püsivat värske vee varu. Teoorias sunniks mägi piirkonna niisket õhku tõusma ja jahtuma, tekitades pilvi harilikult selges taevas. Neid pilvi «seemendataks» väikeste osakestega, mille ümber vesi saaks koonduda ja seejärel vihmana alla sadada.

Mul paluti sellist asjade käiku kommenteerida, sest töötan geotehnoloogia valdkonnas – hindan kliima jahutamiseks pakutavat tehnikat kas kasvuhoonegaaside atmosfäärist eemaldamise või osa päikesekiirguse tagasi kosmosesse peegeldamise näol. See, kas UAE mäeambitsioone võib nimetada geotehnoloogiaks, on vaieldav (vabandust, tegemist on liiga väiksel skaalal toimuvaga), kuid termin on piisavalt uus, et inimesed sellega Humpty Dumptyt mängida saaks («Kui kasutan sõna,» ütles Humpty Dumpty halvakspaneval toonil, «tähendab see just seda, mida ma tahan – ei vähem ega rohkem.»)

Isegi kui vihmamägi ise ei ole geotehnoloogia, tõstatab see siiski selliseid probleeme ambitsiooni ja liigse enesekindluse kohta.

Mõnele inimetele näitab see ettepanek inimeste vaimu triumfi üle ebasoodsate keskkonnatingimuste, võimaldades kõrbetel õitseda. Teiste jaoks on see ülbuse kehastus looduse vastu.

Mõned näevad UAE ettepanekut lihtsalt kui praktilist moodust kliimatingimuste seatud piirangute ületamiseks. Lõppude lõpuks ju keskküte juba võimaldab külmemate riikide elanikel elada palju mugavamalt oma esivanematest, isegi kui säästlik moodus oleks paar kihti riideid selga juurde panna.

Sellel projektil on kindlasti ka võitjad ja kaotajad. Võiks ju loota, et võitjaid on arvukuselt rohkem kui kaotajaid, et projekt edasi liikuda saaks. Isegi kui praktilisuse arvutused jäävad positiivseks, on kindlasti neid, kes ei näe vihmasadude sagenemises kasulikkust – ning kaotajate vingumine on alati valjem kui võitjate rahulolu.

Võetud vaatenurgad on väärtushinnangud ning need ei ole universaalsed. Vaatenurki on siiski võimalik ühendada, kui mäe mõjud jäävad ühe riigi territooriumile. Kui mägi võtaks ära mõne naaberriigi vihma, saaks kindlasti konflikti vältimiseks mingeid kompensatsioone luua.

Dubai udus. Foto: Scanpix Foto: Kamran Jebreili/AP

Mida laiemad on aga mäe mõjud, seda keerulisemaks muutub omistamise ja hüvitamiste mäng. Pikaleveninud põua või üleujutuse korral võib süü endale saada mägi, olenemata sellest, kas see on ka tegelikult põhjuseks.

Kas UAE suudaks sellise mäe ka ehitada? Tehnilised väljakutsed oleksid heidutavad ja majanduslik külg ei pruugi paika saada, kuid võtmeküsimused tiirlevad sotsiaalse vastuvõetavuse ümber. Kas neil on üldse õigust maastikku nii radikaalselt muuta või kas selline tegevus on õigustatud ja vajalik janusele maale vett anda?

Minu arvates jääb Eglwyswrw reaalseks ja väga märjaks kohaks ning Araabia Ühendemiraadid jääb sürreaalseks ning väga kuivaks kohaks.