Kui inimene saab midagi tasuta, siis tegelikult maksab ta selle eest oma andmetega, tõdes Postimehe otsestuudios eurosaadik Kaja Kallas.

Digilõhe on üha suurem probleem

«Aasta 2002 oli märgiline aeg, kui hakkasime kasutama ID-kaarte ja muid digilahendusi tuli ettevõtete poolt juurde. Internetikasutajaid oli siis 39 protsenti elanikkonnast ja prognoositi, et ega paljudel inimestel polegi erilist motivatsiooni internetti kasutama hakata,» leidis sotsiaalteadlane Juhan Kivirähk. Aastal 2007 oli Eestis interneti kasutajaid juba 70 protsenti.

Suurim mahajäämus on ääremaadel elavate eakamate inimeste seas, kellel puudub ka täna motivatsioon uute lahendustega kaasa minna.

«Neid, kes on interneti võimalustest väljas on suhteliselt vähe, aga digilõhe on väga selgelt näha. Vanemad vanusegrupid on nende kasutajate hulgast väljas,» lisas Kivirähk.

Europarlamendi saadik Kaja Kallas tõi murekohana välja, et mõned inimesed võivad väga kiirete digitaalsete arengute puhul lihtsalt ühiskonnas toimuvast välja jääda.

«Kui meie ettevõtted ei lähe digilahendustega kaasa, jäävad nad globaalses konkurentsis maha. Seega loovad nad vähem lisandväärtust, mis omakorda tähendab, et töökohti meie majanduses nii palju ei ole,» märkis Kallas.

«Ühiskond liigub tegelikult hierarhliselt süsteemilt võrgustumisele. Kui ühiskonna korraldus lähtub aga endiselt hierahilisest mudelist, siis tekib vastuolu, kuidas ühiskond tegelikult toimib ja kuidas seda korraldatakse. Need süsteemid ei klapi enam omavahel,» tõdes Kallas.

Turu-uuringute uuringust selgub veel, et üldiselt peavad eestlased meie riiki väga edumeelseks.

«Kuigi meie rahvusvaheline kuvand digitaalsusest on väga tugev, siis meie ettevõtted siiski ei kasuta neid lahendusi nii palju ega ole selles osas arenenud,» lisas eurosaadik. Ettevõtted võiks seda kuvandit tema hinnangul paremini ära kasutada.

Andmed on uus maksevahend

«Kui inimene saab midagi tasuta, siis tegelikult maksab ta selle eest oma andmetega. Samas ei saa minna teise äärmusesse, sest väga palju innovatsiooni baseerub nendel andmetel. Aga need on suurandmed – anonüümsed ja keskmised, mille põhjal tehakse järeldusi inimeste käitumisest,» selgitas Kallas.

«Näiteks kui mu telefon teab minu meditsiinilise käitumise kohta päris palju, siis paari aasta pärast võib tulla lahendus, mis ütleb mulle, et mine kohe arsti juurde. See sõnum mulle võib-olla ei meeldi, aga see päästab minu elu,» tõi ta näite.

Samas väljaspool Euroopa Liitu ei kaitse inimest andmevarguste eest ükski inspektsioon.

«Venemaa on välja tulnud reeglitega, et inimesed peavad kõiki oma andmeid hoidma Venemaal – see on selleks, et jälgida ja kontrollida kõike, mis ühiskonnas toimub,» märkis Kallas. Seetõttu poleks ta näiteks nõus endale ka populaarsetesse vene sotsiaalvõrgustikesse nagu odnoklassniki.ru või vkontakte.ru kontot looma.

Kui Euroopa tasandil tuntakse Eesti ja meie e-lahenduste vastu väga palju huvi, siis kohalikus plaanis pole see miskipärast enam teema.

«Euroopas on digitaliseerumine väga kõrgel päevakorras. Mulle tundub, et selle kuvandiga kooskõlas oleks neid asju arutada ja maailmas eest vedada,» sõnas Kallas ning tõdes, et praegu see nii välja ei paista.

Täna esitletakse Turu-uuringute AS poolt läbi viidud värsket uuringut Eesti inimeste tegeliku avatuse kohta tehnoloogilise innovatsiooni suhtes.