Olen kindel, et mitte ükski poliitiline jõud ei rääkinud  žürii liikmetega ja Eesti žüriis ei olnud absoluutselt mitte midagi poliitilist, leidis Eesti Laulu peaprodutsent Mart Normet Postimehe otsestuudios.

«Finaal oli enneolematu, vaadates seda nii televiisorist kui kohapeal. Sellist show’d pole ma kunagi varem kogenud ega näinud,» rõõmustas Normet Rootsis peetud Eurovisiooni tehnilise võimekuse üle. Eesti delegatsiooni juhina on ta kohal käinud viimasel kaheksal Eurovisioonil järjest.

«Nagu Pariisi moenädal kohtuks olümpiamängudega. Fenomenaalne,» jagus Normetil vaid kiidusõnu.

Ukraina võidulaul oli tema sõnul ka Eesti tiimi lemmik, mis eristus algusest peale: «Ta laulis seda nii, et kurbus oli hääles. Esitus on kõige olulisem.»

Kuna igal Euroopa riigil on kannatusi täis ajalugu, millest laulda, võiks Normeti sõnul seda põhimõtteliselt ka teha: «See annaks ju palju rohkem sügavust laulukonkursile. Praegu enamus laule on sõnade poolest väga lihtsad, miks mitte laulda tõsistel teemadel.»

Eurolaulud ei tohi siiski olla poliitilise sõnumiga, näiteks Gruusial on ühel korral keelatud laulda lugu pealkirjaga «We don’t want put in», mille kahemõttelisuses leidus ka poliitilist alatooni. Euoopa ringhäälingute liit (EBU) hindab lugude sisu ning võtab vajadusel seisukoha.

«Praegu võttis EBU vastu otsuse, et Ukraina laul ei ole poliitiline, vaid ajalooline,» märkis Normet.

Kuigi Juhan Paadam hindas žürii otsuseid selgelt poliitilisteks, siis Normet temaga ei nõustu.

«Ma olen kindel, et mitte ükski poliitiline jõud ei rääkinud žürii liikmetega ja Eesti žüriis ei olnud absoluutselt mitte midagi poliitilist. Nad on professionaalid, kes kuulavad muusikat ja hindasid rohkem ilmselt lauljaid kui virvarri ja kui nemad leidsid, et Venemaa ei vääri neid punkte laulu tõttu, siis nii on,» tõdes ta.

USA liitumine lauluvõistlusega oleks Normeti hinnangul ainult positiivne: «Mis võiks olla veel magusam nii artistidele kui Euroopale tervikuna, kui see, et see polegi enam Euroopa sisene konkurss, vaid globaalne.»

Sellest tulenevalt on ka Jüri Pootsmann – hoolimata viimasest kohast poolfinaalis –  saanud juba väga palju koostööpakkumisi, sest auditoorium on tohutu.

Eestil on Normeti sõnul Eurovisioonil viimastel aastatel siiski väga hästi läinud. Kuna meil puudub suur meelelahutustööstus, võistleme suurte riikidega suhteliselt ebavõrdsel tasandil. «Kui õnnestub, siis lihtsalt veab,» arvas Eesti Laulu eestvedaja.

Sellegipoolest ollakse avatud ettepanekutele ja kriitikale ning ettevalmistused 2017. aasta Eesti Lauluks ja Eurovisiooniks juba käivad.