Väino Koorberg

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Nõnda nagu suur usaldusväärsus vaatajate-kuulajate silmis ei too kellelegi automaatselt kaasa tõe monopoli, ei tähenda termin «kollane ajakirjandus» automaatselt vassivat ja valetavat ajakirjandust. 


Õhtuleht – nagu ka ülejäänud ajakirjandus – kajastab sündmusi, kui need aset leiavad, vahendab vaidlusi, kui neid peetakse, ja arutleb küsimuste üle, kui need õhus on. Sestap pole Eesti Reketloni Liidu juhatuse liikme Priit Toomjõe ja ETV spordireporteri Anu Sääritsa vahelisest konfliktist rääkiv artikkel mingi erand. Nädal enne artiklit peetud Eesti spordikongressil rääkis Toomjõe teemast avalikult. Järelikult ei tekkinud see vaidlus Õhtulehe ajakirjaniku fantaasiamaailmas, vaid oli avalikus ruumis juba alanud.

Kas see, kui üks pool leiab, et tema aadressil kõlanud süüdistus, tema kohta käiv arvamus või hoiak on vale või ebaõiglane, tähendab automaatselt, et ajakirjandusel pole õigust seda kajastada? Meie arvates ei ole see kooskõlas ajakirjanduse eesmärkidega.

Ka Eesti Rahvusringhääling näib oma igapäevases ajakirjanduslikus tegevuses lähtuvat teistest põhimõtetest. Sest ei saaks me nõnda rääkida ka ei rublatehingust, maadevahetusest ega hiljutisest «kolmandik sulas»-tüüpi juhtumist. Minu arvates pole õige arutlusi avalike asjade üle suruda ajakirjandusest kohtusaali.

Asjad tuleb selgeks rääkida, süüdistustele vastata, hoiakuid selgitada, eriti kui tegu on avalike asjadega ja avalike inimestega. Usun, et ei Anu Sääritsale, ERRile ega Eesti spordiajakirjandusele ei oleks kasulik, kui säärased süüdistused jääksid õhku. Konfliktidest tuleb rääkida. Üks ajakirjandusväljaannete tähtsamaid ja raskemaid ülesandeid on sealjuures säilitada tasakaalukus ja objektiivsus.

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et kui kellegi suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle pakkuda kommentaari võimalust. Just see punkt nõuab ajakirjanikelt, et nad kuulaksid alati ära teise poole.
Millegipärast soovitakse jätta muljet, nagu oleks Õhtuleht avaldanud artikli tasakaalustamata ja teist poolt ära kuulamata, enamgi veel, jätta muljet, nagu oleks Õhtuleht ise asunud Anu Sääritsat süüdistama.

Võin kinnitada: vaidlusaluses artiklis said võimaluse kõigi kahtluste kummutamiseks ja süüdistuste ümberlükkamiseks nii Anu Säärits kui tema otsene ülemus, ETV sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer. Lisaks oli ajakirjanik kaasanud artiklisse konflikti ja osaliste motiive hindama meediaeksperdi. Seetõttu oli vastanduvate väidete maht ajalehes mitu korda suurem kui süüdistusele antud leheruum.

Ajakirjandus – olgu see trüki- või teleajakirjandus – on väga avalik asi. Teinekord me ise võib-olla ei tajugi, et peaksime sagedamini oma auditooriumile selgitama oma otsuste motiive ja valikute aluseid. Siis jääksid ilmselt ka paljud valestimõistmised olemata.  

PS. Palun vabandust, et ei saa siinkohal kommenteerida ERRi esitatud hagi, nagu paluti, sest selle sisu pole veel meieni jõudnud.