Martin Hallik: teadusraamatukogud võitlevad rumalusega ja annavad ligipääsu teadmistele

Martin Hallik Foto: Postimees.ee

Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik vastab ajakirjanik Mihkel Niglase kriitikale Eesti teadusraamatukogude aadressil.

Filosoofiliselt võttes on teadusraamatukogude eesmärk levitada tarkust ja võidelda ignorantsuse ning rumalusega. Tähtis on, et praegusest olukorrast teadusraamatukogudes oleks korrektne arusaam ka neil, kes ise teadusraamatukogu iga päev ei kasuta. Mihkel Niglase arvamusloos («Eesti ajast ja arust raamatukogusüsteem ei toeta teadust», PM 11.05) on palju aspekte ja detaile, mis näitavad, et teadmine tuleb ikka ainult siis, kui järele uurida. Uurimistöö hooletu tegemine viib ekslike järelduste või suisa valeväideteni. Ülikoolis tähendaks sellise töö esitamine kaitsmisele mittelubamist.

Kaasaegses maailmas on teadusraamatukogu keskne sisu ligipääs teadusandmebaasidele. Andmebaasid on peamine alus teadustööle loodus- ja täppisteadustes, samuti meditsiinis ja suures osas ka sotsiaalteadustes. Humanitaaria, mis on valdavalt monograafiakeskne teadusvaldkond, liigub samuti hoogsalt digitaalse sisu poole. Siinkohal tuleb kiita haridus- ja teadusministeeriumi, mis on teadusandmebaaside soetusi läbi aastate toetanud. Teadusraamatukogude ühishanked teadusandmebaaside ostuks on viimastel aastatel olnud stabiilselt 5 miljonit eurot, millest suurem osa on laekunud otse riigilt.

Sundeksemplarid ei tekita suuri kulusid

Sundeksemplari seaduse peatse kolmanda lugemise valguses on arusaadav huvi sundeksemplari kogumise teema vastu. On ekslik arvata, et sundeksemplari kogumine tekitab raamatukogudele suuri kulusid, sundeksemplari saadavad kirjastajad oma kulu ja kirjadega. Tervikliku eestikeelse kogu olemasolu on Tartu Ülikoolile kui rahvusülikoolile väga vajalik. Seda saavad kinnitada nii humanitaar- kui ka sotsiaalvaldkonna teadlased.

Teaduse teekaardi objektina on Tartu Ülikooli raamatukogu (TÜR) saanud endale soetada paberi happesuse neutraliseerimise sisseseade, mis võimaldab paberteavikute eluiga pikendada 5 kuni 7 korda. Tegemist on unikaalse masinaga, millesarnast teist pole ei Balti riikides ega Skandinaavias. Meie raamatuvara säilimine ka füüsilisel kujul on möödapääsmatu vajadus, eriti kui mõelda sundeksemplari säilitamise peale. Euroopas on üldiselt aktsepteeritud tava, et riskide maandamiseks hoitakse sundeksemplare eri geograafilistes asukohtades maa-alustes hoidlates metallriiulitel. Maa all on nimelt raamatutele vajalikku ühtlast temperatuuri lihtsam hoida.

Õppekirjanduse kättesaadavus

Õppekvaliteedi parandamise nimel on vaeva näinud kõik Eesti ülikoolid. Üks olulisi aspekte on seejuures õppekirjanduse kättesaadavus. Kuna autoriõigus võimaldab kasutada õppetööks motiveeritud mahus materjali, siis on juba palju aastaid elementaarne, et õppetööks vajalik materjal laaditakse üles üliõpilastele mõeldud kinnisesse e-keskkonda ja on seega kõigile asjaosalistele lihtsalt kasutatav. Eriti tähtis on eestikeelse kõrgkooliõpiku käekäik Eesti riigi teaduse ja kõrghariduse seisukohast. Juba aastast 2008 on riik panustanud eestikeelse kõrgkooliõpiku väljaandmisse eraldi programmiga.

TÜ kirjastusnõukogu on juba aastaid viljelenud poliitikat, kus raha eraldatakse nii teadus- kui ka õppekirjanduse publitseerimiseks ülivaldavalt vaid siis, kui see on saadaval ka e-versioonina. TÜ raamatukogu on eestikeelseid e-õpikuid kogunud platvormile Ebrary 2008. aastast, sh tegelenud juba läbimüüdud õpikute digiteerimisega autorite nõusolekul. Kokku on virtuaalruumis saadaval sadu eestikeelseid kõrgkooliõpikuid. Kõrgkooliõpikust kui sellisest saab lähematel aastatel virtuaalne teos, mida autorid aeg-ajalt muudavad ja täiendavad.

Teadusraamatukogu headust näitab teadlaste rahulolu. Kui pelgast kinnitusest rahulolu kohta ei piisa, siis tuleb vaadata arve. 2015. aastal oli võimalik TÜ arvutivõrgus kasutada 107 teadusandmebaasi, 68 014 e-ajakirja ja 98 980 e-raamatut. Kui aastal 2011 oli otsinguid TÜRi lugejatele kättesaadavates teadusandmebaasides 2 926 657, siis 2015. aastal oli otsingute arv juba 19 872 303. Nelja aastaga toimus peaaegu seitsmekordne kasv.

Teadusraamatukogude tulevik on nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides seotud eelkõige avatud teadusega, mis kätkeb endas vaba juurdepääsu nii publitseeritud teadusartiklitele kui ka teadlaste loodud andmestikule, mis on olnud aluseks artiklile või mida pole teaduslikult veel üldse kasutatud. TÜRi juhtimisel loodi 2015. aastal Datacite Eesti konsortsium, mille liikmed on peale TÜRi ka veel teised Eesti teadusraamatukogud. TÜRi andmerepositooriumisse on esimese tegevusaasta jooksul üles laaditud peaaegu pool miljonit vabalt juurdepääsetavat andmekogumit, valdavalt Tartu Ülikooli teadlastelt.

Kuidas teadusraamatukogu veel paremaks teha?

Kas teadusraamatukogusid on võimalik sisuliselt veel paremaks teha? Ikka on. Käesoleva aasta sügissemestril alustavad TÜRis teksti- ja andmekaeve vallas tööd spetsialistid, kes hakkavad pakkuma nii koolitust kui ka teenust. Teksti- ja andmekaeve puudutab tulevikus peaaegu kõiki teadusvaldkondi. Andmemahukad valdkonnad on arusaadavalt esirinnas. See kõik on loomulik edasiarendus seni e-kursustena toimunud infopädevuse loengukursustele, mis on ülimalt populaarsed magistrantide ja doktorantide hulgas. Lihtsustatumat versiooni on pakutud gümnaasiumiõpilastele, kellel on olnud võimalik saada selle eest ka ainepunkte, mis jõustuvad ülikooli astudes.

Teadusraamatukogule on endiselt väga oluline füüsiline keskkond, sest on tudengitele keskne koht õppetöö tegemisel ja ettevalmistamisel. Üha rohkem õppetööd tehakse grupitööna. TÜR on selle nõudmisega kaasa läinud. TÜR on suure ala ümber kujundanud viisil, kus grupitöö jaoks on loodud kõik võimalused, sh puutetundlikud nutitahvlid. TÜR on läbinud viimase seitsme aasta jooksul kaks suuremat remondietappi. Tänavu suvel algab kolmas, millega saab kogu raamatukogu renoveeritud ning seejuures suurendatakse veelgi grupitöö ala ning avatakse suur osa senisest kinnisest fondist lugejatele avakoguna. Kirjandus, mis antud välja pärast 1945. aastat, muutub vabalt kättesaadavaks. Kogu selle tegevuse juures muutub oluliselt ka raamatukogu sisemine arhitektuur. Kui TÜRi praegune hoone 1982. aastal avati, siis oli see nii sisult kui ka vormilt kõige innovatiivsem raamatukogu siinpool raudset eesriiet. TÜRist saab Euroopa mastaabis üks paremaid raamatukogusid teadusmahult Tartu Ülikooliga võrreldavate ülikooliraamatukogude hulgas pärast renoveerimise lõppu 2017. aastal.

TÜR oli esimene raamatukogu Eestis, mis sai endale skannimisroboti peaaegu seitse aastat tagasi, et digiteerida raamatuid. Kõik Eesti teadusraamatukogud on selles vallas kiirelt edasi liikunud. Küsimus on üksnes tööjõu mahus, mida suudetakse rakendada. TÜRi digimaterjale koondav repositoorium on Webometricsi statistika andmetel maailma repositooriumide hulgas praegu kasutatavust ja mahtu arvestades 511. kohal, Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu repositoorium 1517. kohal ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu repositoorium 1561. kohal. Praegu on kõik Eesti teadusraamatukogud suhtelisel skaalal vähemalt sama head kui ülikoolid, mille osad need on. Hüppeliselt saab teadusraamatukogude taset tõsta vaid ülikoole ja ressursse liites!