Riigikogu liige Marianne Mikko leidis Postimehe otsestuudios, et näokatete reguleerimine puudutab Eestis vaid ühte naist ning teema tõsiseltvõetavus on võrreldav kuu peal liikluse reguleerimisega.
PÄEVAINTERVJUU Marianne Mikko burkakeelust: nagu tegeleks kuu peal liikluse reguleerimisega (22)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on tundlikud teemad, mille puhul on mõistlik pidada ära debatt, mis on meie kultuuriruumis mõistlik,» leidis justiitsminister Urmas Reinsalu ning lisas, et burkade ja teiste näokatete kandmine ei ole kuidagi seotud usuvabadusega, vaid on lihtsalt üks äärmuslik kultuuripraktika.
Vaatamata sellele, et moslemeid kohalikud tänavapildis eriti näha pole ning veel vähem burkakandjaid, rõhutas Reinsalu probleemidega tegelemise vajalikkust enne nende muutumist reaalsuseks.
«Oma arvamuse on öelnud Eesti islamikogukonna pikaaegne juht härra Timur Seifullen, kelle meelest valik nende piirangute kohaldamiseks on mõistlik. Oleme kontakteerunud ka kirikute nõukoguga ja kuulanud islami kogukonna arvamusi,» loetles Reinsalu. Ühendust on võetud ka vastavate ekspertidega, ent mitte konkreetsete burkat kandvate naistega, keda Eestis leidub praegusel hetkel minimaalselt.
Reinsalu leiab siiski, et tegemist on äärmusliku praktikaga, mille eesmärk on allutada naisi selliselt nagu see meie kultuuriruumile kohane ei ole.
«See on prügi silma ajamine ja tolmu keerutamine, et tõsistest asjadest fookus eemale viia,» leidis Marianne Mikko ning tõi välja vajadust justiitsministeeriumil hoopis Istanbuli konventsiooniga tõsisemalt tegeleda.
«See konventsioon tuleb Eestil venitusteta heaks kiita ja siin pole mingit kaksipidi arvamist,» nõustus Reinsalu.
Mikko tõi välja, et burkade ja niqabide näol ei ole enamasti tegemist naisi ahistava otsusega, vaid on kohti ja olukordi, kus see neid kaitseb. «Hetkel jääb mulle mulje, et mehed otsustavad, mis naistele sobib ja ei sobi Eestis,» lisas ta.
Mikko rõhutas veel, et burkade kandmise reguleerimine võiks olla reaalne 20 või 30 aasta pärast juhul, kui see inimene tahaks töötada pangatelleri, psühholoogi või lasteaiaõpetajana.
«Ärme tegele millegagi, mis ei ole aktuaalne. Kus on need inimesed, keda me näeme ja kelle puhul tekivad need mõtted? Meie diskussioon on selgelt teoreetiline, hüpoteetiline ja puru silma ajav,» lisas ta ning rõhutas, et naistevastane vägivald kodudes ja mujal on hoopis põletavam probleem.
Justiitsministeerium on teada andnud kavast, millega soovitakse keelata burka ja niqabi kandmine avalikus ruumis, eelkõige haridus- ja riigiasutustes.