Maret Maripuu

FOTO: Erakogu

Haigekassa ja tööinspektsiooni andmeid võrreldes selgus, et tööõnnetuste tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse ravipäevade ja töövõimetuse tõttu jäi 2014. aastal tegemata ligi miljon tundi tööd, kirjutab tööinspektsiooni juht Maret Maripuu ajakirjas Tööelu.

Eesti eelmise aasta tööelu oli toimekas. Viimasel ajal on palju räägitud töökäte puudusest, mis on samuti kahtlemata probleem, ent statistika kohaselt oli Eesti majanduselu möödunud aastal siiski vilgas – tööhõive määr oli viimase kahekümne aasta kõrgeim. Aastaga tuli tööga hõivatud inimeste hulka 16 000 inimest juurde, see on pisut enam kui terve Rakvere linna jagu rahvast. Lisandus ka 1919 uut ettevõtet, kus töötab vähemalt üks töötaja, kokku oli vähemalt ühe töötajaga ettevõtteid 53 422.

Rohkem tegutsejaid tööturul on aga kaasa toonud suurema tööõnnetuste hulga. Paneme tähele, et seoses usalduse kasvuga antakse meile enam teada ka kergematest õnnetustest ega püüta neid varjata või esitada olmetraumadena. Samas oli raskeid tööõnnetusi samuti eelmisel aastal seitse protsenti enam kui aasta varem. Oskamatus ja rutiin on mõlemad ohutegurid, mis ühe hetkega saatuslikuks võivad saada.

Paraku oli ka ränki eksimusi, mille fataalseid tagajärgi oleks saanud ära hoida, kui tööohutusele ja töötajate juhendamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Eelmisel aastal kaotas Eestis tööõnnetuse tagajärjel oma elu 16 inimest – seda on kordi rohkem kui tohiks. Ka üks tööõnnetuses kaotatud elu on liiga palju!

Haigekassa ja tööinspektsiooni andmeid võrreldes selgus, et tööõnnetuste tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse ravipäevade ja töövõimetus tõttu jäi 2014. aastal tegemata ligi miljon tundi tööd. Kui sellele lisada tööst põhjustatud haiguste, kutsehaiguste ja juriidilistel põhjustel tööõnnetusteks mitte kvalifitseerunud õnnetuste tõttu puudutud aeg, võib kaotatud aeg olla poole suurem. Kaotame liiga palju inimeste ja ettevõtjate tööaega õnnetustele, mis tegelikult hüüdsid tulles, oleks vaid olnud kuuljaid ja riskide maandajaid. Kurb on see, et keegi ei küsi, kes selle kõik kinni maksab. Osad tööandjad ei panusta ohutusse, teised peavad need kulud kandma. Kas oleme nii rikkad, et miljon töötundi meile korda ei lähe?

Hiljutisest uuringust selgus, et lausa 77 protsenti Eesti ettevõtetest nimetas töökoha riskide hindamise põhjusena soovi vältida tööinspektsiooni trahve. Ja reeglina paraneb ettevõtte töökeskkond hiljemalt tööinspektori kontrolli järel. Tööinspektsiooni käivitatud vabatahtlikud nõustamisprogrammid ettevõtete jaoks on just selleks, et kutsuda meie asjatundja olukorda hindama õigel ajal, siis kui hüva nõu ära kulub ja enne kui hilja. Lõputult inimeste tervise arvelt optimeerida ei saa. Liialt palju kiputakse sõlmima käsundi- ja töövõtulepingut, mis vabastab tööandja tööohutuse eest vastutamisel, kuigi tegemist on selgelt töösuhtega. See pole jätkusuutlik lähenemine, sest inimesed jäävad vajaliku kaitseta.

Olen seisukohal, et riik saab ja peab tööohutuskultuuri väärtustamisel laialdasemalt appi tulema. Soovitan kaaluda, et riigihankel osalemisel tuleks esitada tõend töökeskkonna korrasolu kohta, sarnaselt maksuvõlgnevuste puudumisega. Ei midagi keerulist – iga ettevõte pääseb ligi tööinspektsiooni andmebaasile ETI, info on võim

alik hõlpsalt välja võtta ja lisada see riigihangete dokumentidele. Saadaksime sellega sõnumi, et lisaks rahalisele võimekusele on meile oluline ka see, et maksumaksja raha eest ostetaks teenust ettevõtetelt, kes oma töötajate ohutust ja tervist väärtustavad. See oleks viis saata sõnum, et inimeste hoidmine on meie väikeses ja tublis riigis väga tähtis. Samuti olen teinud ettepaneku arvestada erinevate ettevõtete tunnustamistel ühe kriteeriumina tööohutuse tagamist.

Tööinspektsiooni sooviks ei ole kindlasti karistamine ja trahvide määramine, vaid töötajate ohutuse ja heaolu eest seismine, et vältida lohakusest ja hoolimatusest põhjustatud vigastusi ja surmi. Tööohutuskultuur on tööandjate ja töötajate ühine hool ja majanduse edutegur. Trahvihirmust tähtsam on inimesest hooliv ohutuskultuur. Kõik me ootame oma lähedasi tervena töölt koju.