/nginx/o/2010/09/14/432713t1h8ea9.jpg)
Kui ülejäänud Euroopa lumetormide tõttu lennukaoses vaevles, sai Soome uhkusega esitleda, kuidas nende lennujaamad käredale pakasele ja tohutule lumele vaatamata viperusteta hakkama saavad ning maandumisrajad puhtana hoiavad. Soomlaste lume-know-how ristiti kiirelt ümber snow-how’ks.
Tuleb tunnistada, et soomlastel on snow-how’ga uhkustamiseks ka põhjust ning seda mitte pelgalt lennujaamade efektiivsuse tõttu.
Põhjanaabrite pealinnas Helsingis põhjustas 63 sentimeetri paksune lumevaip detsembris parajalt peavalu. Esiteks läks ootamatult suure hulga lume rookimine maksma mitu miljonit eurot rohkem, kui plaanitud, ning teiseks kerkisid teede äärde kõrged hanged, mida siiani linnast välja veetakse.
Helsingi elanikud kordasid justkui ühest suust, kui hull olukord valitseb südalinnas. Linna lumekaose üle avaldasid suurt imestust samuti Turu ja Hämeenlinna elanikud. Kuid Helsingis ringi liikudes oleks ausalt öeldes patt rääkida mingisugusest kaosest. Seda eriti võrreldes Tallinnas valitseva tõelise kaosega.
Jah, ka Helsingis on hanged kõrged, ulatudes kohati üle pea, kuid pole erilist põhjust nuriseda sealsete kõnni- ja sõiduteede seisukorra üle.
Võrdluseks: Tallinna tagasi jõudnuna libisesin koduteel vaevu kukkumist vältides viis korda, rääkimata pidevast lumepudrus sumpamisest.