Möödunud 2015. aasta jooksul õnnestus FSB-l Venemaal kinni nabida pool tuhat välismaist spiooni ning agenti. Vähemalt selliste arvudega esines Venemaa president Vladimir Putin aasta algul telekaamerate ees, manitsedes inimesi samas tähelepanelikkusele, kuna välismaised luureagentuurid olevat oma aktiivsust Vene Föderatsioonis tuntavalt suurendanud, ning andis laua taga istuvatele FSB kindralitele korralduse veelgi innukamalt jahtida riigis tegutsevaid välismaiseid agente.
Juhtkiri: Venemaa otsib superspiooni (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paistab, et need on spioonijahti tõepoolest tõsiselt võtnud, kuna viimasel ajal on koguni mõned vene emad ja koduperenaised kuulutatud välismaisteks agentideks, kes jaganud vaenulikele riikidele infot Vene sõjaväe kohta. Viimase nelja kuu jooksul on käerauad laksatanud kinni ka ümber väidetavate Eesti spioonide randmete. Kui veebruaris arreteeriti Moskvas ärimees ja lennundusentusiast Raivo Susi, siis eile tulid teated, et FSB on arreteerinud Ida-Virumaa vene aktivisti ja Notšnoi Dozori liikme Arsen Mardaleišvili.
Tegelikult on asjad äärmiselt tõsised. Näiteks selle aasta aprilli algul mõisteti Venemaal 12 aastaks vangi leedulane Arstidas Tamošaitis ning sama kuu lõpul määrati 13-aastane vangistus teisele Leedu kodanikule Jevgeni Mataitisele, kes olla kogunud Venemaal salajasi andmeid ning edastanud neid välismaale. 2015. aasta lõpul mõisteti 11 aastaks vangi aga Ukraina kodanik Valentin Võssotski, kes olevat kogunud infot Vene kaitsetööstuse kohta.
Emba-kumba, kas Vladimir Putinil on õigus ning Venemaa ägab tõepoolest tuhandete välismaiste agentide õõnestustegevuse all või on käimasoleval spioonide otsimise kampaanial muud põhjused. Mõistagi on ju FSB juhtidel edaspidi uhke telekaamerate ees Putinile raporteerida, et Venemaal on kinni püütud veel rohkem piiri taga eriettevalmistuse saanud luurajaid kui aasta varem – see jätab nendest telepubliku hulgas kahtlemata sümpaatse mulje. Lihtsatele venemaalastele sisendatakse aga veel kord teadmist, et nad kõik on sõdurid ümberpiiratud kindluses.
Maa elab niigi juba paar aastat pingelises teadmises, et võib alata sõda välisvaenlasega – olgu selleks siis NATO, islamistid või ka Ukraina – või tuleb karta nende kasuks töötavate sisevaenlaste tegevust. Juba lastele sisendatakse koolis, nagu ka põlvkondadele enne neid, et Venemaa asub vaenlaste piiramisrõngas. Seda korrutatakse iga päev ka massimeedias. See hüsteeria peegeldub ka arvamusküsitluste tulemuses, näiteks veebruarikuiste Levada keskuse uuringute järgi arvab 65 protsenti venemaalastest, et nende riiki ähvardab sissetung. See on pärast Nõukogude Liidu lagunemist kõige suurem näitaja ning näiteks kümme protsenti enam kui aasta varem.