/nginx/o/2018/02/16/7588323t1hfc3f.jpg)
/nginx/o/2016/02/12/5037035t1hef49.jpg)
Kas Emori küsitlustest ei peaks tegema ka pedagoogilisi järeldusi? Selline mõte tekkis teisipäeval, jälgides Emori küsitluse «Eesti noor 2016» esitlust, kirjutab Õpetajate Lehe toimetaja Raivo Juurak.
Raivo Juurak: kas noortega seotud müüdid peavad paika? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks vana hea müüt, et tänapäeva noored on kõik hedonistid. Tuttav õpetaja räägib mulle vist juba 20 aastat, et noored naudivad elu ja ootavad kooliski, et tund oleks lõbus nagu tsirkus, kus lastaks tossu ja tehtaks pauku. Paraku on Emori küsitluse järgi lõbutsemisest ja elunautimisest huvitatuid (nautlejad) vaid 26 protsenti 15–25-aastastest noortest. Nad on suures vähemuses. Pedagoogiline järeldus: tundi kui tsirkust ja tulevärki ootab tühine vähemus.
Ühe müüdi järgi olevat eestlased individualistid ja venelased kollektivistid. Ilmselt just selle pärast ongi meil koostööpõhist õpet nii vähe – usutakse, et meile kui individualistidele pole see vastuvõetav. Aga jälle näitab Emori uuring vastupidist. Eesti noortest väärtustab sõprust ja koostööd kõrgelt 44, vene noortest vaid 31 protsenti. Tõsi, 44 protsenti on alla poole. Aga kui võtame juurde noored, kellele on väga oluline nende pere ja empaatiline suhtlemine (hoolijad) ja keda on 15 protsenti, siis saame kokku 59 protsenti. Pedagoogiline järeldus kõlaks: viljakas pinnas koostööpõhiseks õppeks on meil olemas.
Teise müüdi järgi ei huvitavat tänapäeva noori mitte miski ja nad ei tahtvat midagi saavutada. Emori küsitlus näitab muud. Esiteks soovib neli protsenti (sõltumatud) uuendusi ellu viia. Teiseks tahab viis protsenti (enesekehtestajad) teistest kaugemale jõuda. Üheksa protsenti (püüdlejad) tahab teha kõike põhjalikult ja süvenemisega. Kokku saame 18 protsenti neid, kellel ei ole ükskõik. Pedagoogiline järeldus: igas klassis on 5–7 õpilast, kellele toetudes on suhteliselt lihtne klassis konstruktiivset õhkkonda luua.
Mõned ei salli neoliberalismi ja väidavad, et see on toonud kaasa kõigi sõja kõigi vastu, edukultuse jne. Neoliberaalses ühiskonnas sündinud noortel olevat edukultus juba emapiimaga kaasas. Emor näitab taas pigem vastupidist. Neid, kes soovivad teistest paremad olla (enesekehtestajad), on 15–25-aastaste noorte hulgas vaid viis protsenti. Enamik eelistab sõprust ja koostööd. Emori esindaja Tanja Kriger ütles piltlikult, et noored hoiavad kokku nagu karjaloomad. Pedagoogiline järeldus: murdeea psüühika on tugevama mõjuga kui mis tahes ühiskonnakord.