Euroopa põhiväärtustest lähtudes hoidugem raiskamast energiat asjadele, mis meid eristavad ning asugem üheskoos muutma Euroopat kui «saatusekaaslaste kogukonda» senisest teovõimelisemaks. Me ei kahtle, et Euroopa tuleb sellega toime, kirjutavad Hans-Gert Pöttering, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Euroopa Parlamendis ja tema Eesti eurosaadikust fraktsioonikaaslane Tunne Kelam (IRL).
Elame ajal, mil pea kogu meie mandril süvenevad kahtlused Euroopa Liidu toimimise ja tuleviku suhtes. Arvukais liikmesriikides tugevnevad populistlikud parteid, kes üritavad Euroopa lõimumist tagasi pöörata ja nõuavad rahvusriikide süsteemi ennistamist. Tõsi, Euroopa tasandil haigutab ilusate kavatsuste ja tegelikkuse vahel sageli lõhe ja see on kahjustanud Euroopa lõimumise mainet. Rändekriis tõstis need lõhed eriti teravalt esile, osutades meie ühiste poliitikate puudujääke. Aga kas on põhjust uskuda, et väljapääsuks on ELi liikmesriikide koostöö nõrgestamine, ihalus kitsama ja «õhema» Euroopa järele?
Terrorirünnakud Euroopa südames, mis ei arvesta liikmesriikide piiridega tõestavad erilise selgusega, et see, kui iga rahvusriik püüab end omaette turvata, ei ole lahendus. Rahvusvaheline terrorism, meie vahetus naabruses ebastabiilsust ja inimkannatusi põhjustavad konfliktid ning Euroopasse tulvavad põgenikevood näitavad, et nende väljakutsetega ei saa üksinda hakkama ükski liikmesriik. Kuid millised oleksid euroopalikud lahendused?
Põgenike küsimuses näeme, et vaatamata liikmesriikide osaliselt vastandlikele seisukohtadele on ainuõigeks praktiliseks lahenduseks ühiselt organiseeritud ulatuslike volitustega piiri- ja rannakaitse. Euroopa Liidu välispiiride ja seega kogu Euroopa turvamisega ei tule toime üksnes liimesriikide sageli ülekoormatud ametkonnad. 18. märtsil Türgiga sõlmitud leping tõestab, et vaid ühiselt Euroopa Liiduna tegutsedes ning olulisi naaberriike kaasates suudame leida tõhusaid lahendusi.
Jätkuvad arvukad kriisid meie vahetus naabruses näitavad, et Euroopa Liit peab välispoliitikas rääkima üht keelt ning panustama võimalikult palju ise oma sise- ja välisjulgeolekusse. Ida- ja lõunanaabrite püüdlusi demokraatia ja õigusriigi suunas tuleb märksa jõulisemalt toetada. Pikemas perspektiivis peaksime seadma eesmärgiks naabritega ühise majandusruumi loomise.
Lisaks NATOle vajame niihästi ambitsioonikat Euroopa julgeolekustrateegiat, mis määratleks Euroopa rolli ja vastutuse rahvusvahelise turvalisuse tagamisel kui ka reaalseid samme liikmesriikide relvajõudude koostegutsemisvõime parandamisel eesmärgiga suuta tegutseda ühtse sõjalise jõuna. See on põhjendatud mitte ainult majanduslikult, vaid eelkõige meid kõiki ähvardavaid ohte silmas pidades. Terrorismi tõkestamisel on esmasteks eeltingimusteks julgeolekuteenistuste tõhusam infovahetus ning politsei- ja õiguskaitseorganite tihedam koostöö.
Kodanikel ongi õigus eeldada, et Euroopa Liit lahendab need ülesanded kiiremini, paindlikumalt ja tõhusamalt. Selleks peame esiteks kiirendama otsustusprotsesse, laiendades enamushääletuse põhimõtte ka välis- ja julgeolekupoliitilistele küsimustele. Ainult nii saab Euroopa Liit toimida efektiivselt kui ühtne tervik, ilma et oleks vaja pidevalt toetuda «samamoodi mõtlejate» ajutistele koalitsioonidele. Teiseks peaks liidul olema võimalus kasutada rohkem oma sissetulekuid, mis annaks talle suurema paindlikkuse tulevaste kriiside vältimisel või nende ühisel lahendamisel. Mis eriti oluline - edaspidi ei tohi Euroopa Liit piirduda ainult kriisidele reageerimisega. Selle asemel peaks ta kujundama ühtse poliitilise tahte ja võimekuse maailma arenguid suunata, muutudes autoriteetseks jõuks eelkõige oma lähinaabruse arengute ja turvalisuse konstruktiivsel mõjutamisel.
Kõige selle eelduseks on Euroopa Liidu jätkuv ja kasvav ühtsus. Lõhenemine idaks ja lääneks, põhjaks ja lõunaks, mida täna kogeme, on ohuks meile kõigile. Samuti on 21. sajandi Euroopale eluliselt tähtis, et Suurbritannia jääks liidu koosseisu. Just kriisiaegadel saame ammutada jõudu ja lootust meid ühendavatest ühistest väärtustest: inimväärikus, vabadus, demokraatia, vastutus, solidaarus, õiglus ja rahu. Nendest väärtustest lähtudes hoidugem raiskamast energiat asjadele, mis meid eristavad ning asugem üheskoos muutma Euroopat kui «saatusekaaslaste kogukonda» senisest teovõimelisemaks. Me ei kahtle, et Euroopa tuleb sellega toime.
